Kokkuvõtteks

Meie ajaveebi pidamine on nüüd lõpule jõudmas, sest praegu on viimane aeg suunata kogu oma jõud õppetöösse, järele- ja ettevastamistesse, ülemineku- ja mõnel isegi riigieksamitesse.

Kui vaadata tagasi möödunud blogimiskuusse, siis teeb head meelt

- et hakkasime rohkem mõtlema meie ühiste Euroopa väärtuste üle.

- et suutsime sihikindlalt oma veebipäevikut pidada ja teha 57 sissekannet.

- et meie ajaveeb ei jäänud ainult blogijate ürituseks, vaid et sellest võtsid aktiivsete kommentaatorite (vaata kommentaare ) ja külastajatena (21.aprillist üle 1050 külastuse) osa ka teised meie kooli õpilased.

- et suutsime kõigile külastajatele pakkuda oma ajaveebis huvitavaid linke Euroopasse , Euroopa Liidu uudiseid, viidata olulistele väljaannetele EL kohta , viia läbi väikese internetiküsitluse, pakkuda mõned harivad Euroopa teemalised internetimängud (kõiki vaata paremalt veerult), mida on EL kohta leida aadressil www.youtube.com (vaata kõige alumist rida) ja avardasime nii endi kui loodetavasti ka teiste silmaringi Euroopa ja meie ühiste väärtuste osas.

- et jälgisime jõudumööda Euroopa uudiseid (ka inglisekeelseid) ja jõudsime neid isegi ainetevahelise integratsiooni korras ühes inglise keele tunnis arutada.

- et saime teada, milliste erinevate rahvaste esindajad meie kõrval iga päev kooli ukse avavad, mille poolest nad meist erinevad ja milles sarnased on.

- et saime teada, mida meie koolikaaslased ja me ise mõtleme teistest Euroopa maadest, kuidas neid enda jaoks n.ö. salvestanud ja teadvustanud oleme, kuid eelkõike- mida me ei tea.

- et korraldasime ise ülekoolilise viktoriini “Kas tunned Euroopa maid ja rahvaid?“, joonistusvõistluse ja „Eurocracy“ võistumängimise 9-ndatele klassidele.

- et saime osa Euroopa Liidu sünnipäevanädala üritustest meie koolis (kohtumine Euroopa üliõpilastega, Euroopa Liidu Päevikute tutvustamine ja jagamine, filmi „Etnomosaiik“ vaatamine ja arutelu, kohtumine Välisministeeriumi esindajaga).

- et saime osaleda Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Euroopa Parlamendi infobüroo korraldatud avatud uste päeval „Päevaga läbi Euroopa“.

ILUSAT KEVADET JA ÕNNELIKKU ÕPPEAASTA LÕPPU!

Seiklus läbi Euroopa

Laupäeval, 10. mail toimus Tallinnas Euroopa Liidu riikide esindustes, välisministeeriumis ning Euroopa Liidu majas avatud uste päev, mis pakkus meile haruldase võimaluse külastada saatkonnahooneid ja asutusi. Juba enne uste avamist oli Euroopa Komisjoni maja ette kogunenud üsna palju inimesi, kelle hulgas olime uudistamas ka meie, kolm blogijat.
Eeldades, et meid ootavad ees noored kaasmängijad, olime üllatunud, kui nägin, et pea kõik ülejäänud ukse ees seisjad olid üle neljakümne aasta vanad. Kui kõik alustuseks majas valmis sai, lasti rahvamass sisse. Meid ootasid päris oma Euroopa passid - võti mängu jaoks. Nendesse oli vaja koguda templeid kõikidest avatud saatkondadest. Esimesed saime sealtsamast majast, sest mõned saatkonnad asuvad justnimelt seal. Lisaks saime osaleda ka mõningates viktoriinides, kust oli võimalik võita vahvaid auhindu. Pakuti rahvusmaiuspalasid ja hulgaliselt infomaterjale.
Külastasime päeva jooksul Euroopa Komisjoni esindust, Euroopa Parlamendi infobürood, Välisministeeriumi, Hispaania saatkonda, Poola saatkonda, Sloveenia saatkond, Leedu saatkond, Läti saatkond, Portugali saatkonda, Prantsuse Kultuurikeskust, Rootsi saatkonda, Soome saatkonda, Taani saatkonda, Tšehhi saatkonda, Ungari Instituuti, Bulgaaria saatkonda ning Küprose saatkonda. Igal pool oli omamoodi huvitav. Enim meeldisid meile Rootsi ja Soome saatkonnad, väljapanekud ja läbimõeldus olid väga head. Pakuti rahvustoite, mis inimestele kindlasti meelde jäid ning programm oli huvitav. Soome maja juures esines näiteks üks soome rahvuskoor kenade lauludega.
Ilm oli ka niisuguseks päevaks nagu eraldi kujundatud, inimesed väga sõbralikud ning abivalmid ja mis kõige tähtsam -teadmisi saime juurde kuhjaga. Üks äärmiselt tore kogemus, millega tuli kaasa ka positiivsete emotsioonide tulv. Kui ma üldiselt ei ole just liiga püsiv inimene, siis sellisest asjast võtaks osa teinekordki.

Soome saatkond võttis meid lahkelt vastu laulu ja....

...odrajahust pannkookidega.

Ungari saatkonnas on hetkel nende ühe kuulsama kunstniku, Vasarely, näitus.

Teel Läti saatkonda sattusime me korraks tupikusse, kuid saime kiirelt abi.

Lisaks viktoriinidele toimusid saatkondades igasugused võistlused, nagu näiteks joonistamine.

Rootsi saatkond jäi meelde oma unustamatu kultuuritoitudest koosnevaga lauaga...

...Bulgaaria oma rahvusrõivaga.

Ühesõnaga, kõigele oli midagi...ja meil oli kahtlemata lõbus!

Miniintervjuu taanlasega

Vastas meie kooli 3.klassi õpilane Martin.

Kuidas on Sinu pere sattunud elama Eestisse?

Kolisime ema pärast ja paremate elutingimuste pärast.

Milliseid rahvuslikke kombeid, traditsioone, toite on Sinu kodus kasutusel?

Ütleme aitäh iga asja eest. Peame Halloweeni ja lihavõtteid; sõidame palju jalgrattaga (nt. lasteaeda, kooli ja tööle). Küpsetame šokolaaditorti ja muid sellelaadseid magustoite. Külas käime kokkuleppe järgi, harva juhuslikult. Telefonis ütleme alati kõigepealt oma nime.

Mida tahad öelda oma rahvuse kohta?

Üldiselt on Eesti ja Taani rahvas sarnased.

Euroopa päev meie koolis

Täna, Euroopa päeval oli meil rõõm kohtuda Eesti Vabariigi Välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonna peadirektori Taavi Toomega, kes meil koolis külas käis. Kuna 9.mai on EL-i sünnipäev, siis alustaski ta oma juttu Euroopa Liidu loomisest ja selle idee utoopilisusest tol ajal. Taavi Toome ärgitas õpilasi kaasa rääkima ning mõtlema. Küsiti, mis meil seostub Euroopa Liiduga. Õpilased pakkusid märksõnu nagu liikumisvabadus, ühtsus, turvalisus, bürokraatia ja multikultuursus.
Toome võttis õpilaste sõnal ruttu sabast kinni ja hakkas igat saalist tulnud märksõna üle arutlema. Toome osav sõnaseadmine ja huvitav jutt pani rahutumadki lapsed saalis kuulama. Multikultuursuse kohta mainis ta, et tegelikult on iga erinevus just Euroopa tugevus. Muidugi tuli kõne alla ka Lissaboni lepe, mille jõustumist ta loodab. Meile tundub küll, et meie igapäeva elus ei mängi Euroopa Liit olulist rolli, kuid Taavi Toom rõhutas, et tegelikult mõjutab see väga palju meie elu. Huvitav kohtumine lõppes küsimustega Euro-osakonna peadirektorile.

Euroopa meie igapäevaelus

Täna on Euroopa päev. Kindlasti paljude inimeste mõtetes seostub see millegi rõõmsaga, teiste meelest on see jällegi natukene mõttetu. Kus me seda Euroopat oma igapäevaelus ikka näeme?

Tõesti, Euroopa, kus me siis Sinuga kokku puutume?

Belgia tudengid meie koolis

Täna oli väiksematel klassidel veidi erilisem päev kui tavaliselt. Nimelt olid neil külalised Belgiast, kes terve päev nende tundides viibisid ja neid lõbustasid. Pedagoogiat õppivad Belgia tudengid olid meie koolis selleks, et uurida, milliseid meetoteid laste õpetamiseks kasutavad eesti õpetajad- eesmärk oli võrrelda Belgia ja Eesti koole. "Eesti õpetajatele on sedavõrd raskem, et nad peavad peaaegu kõik metoodikad ise välja mõtlema ja katsetama," ütles belglane Jan. "Meil on lihtsam, õpetajal/kasvatajal on igaks olukorraks kindlad metoodikad ning mis on kõik teatud materjalides kirjas. Meil pole õpetamise suhtes nii palju vabu käsi. " Tulevased pedagoogid viibisid meie koolis terve päeva ja kutsusid õhtul väljagi. Eks näeb;)

Jäätmekäitlusest EL-is ja Eestis

Teadagi oli eelmisel nädalavahetusel suur üle-Eestiline prügikoristuskampaania "Teeme ära!". Osavõtjaid oli palju ja nüüd on siis metsaalused puhtad.... Või siis mitte. Nagu juba kuulda oli, on mõned kodanikud koristatud paikadesse juba uued hunnikud tekitanud. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides - eriti just vanemates - sellist probleemi jäätmetega pole. Kuidas nad siis selle saavutanud on? On seal siis tõesti lihtsalt nii tublid inimesed? Võib-olla seda ka, aga tegelikult on seal kehtestatud kõgile elanikele kohustuslik liitumine jäätmeveoga, mis on ilmselt parim lahendus. Sest - nagu ütles Säästva Eesti Instituudi peaspetsialist Harri Moora - on selge, et kui inimesele ei panda prügiveo tellimise kohustust, tekib ikka soov jäätmed metsa alla visata. Lisaks kehtib Euroopa Liidu liikmesriikides kohalik aastane jäätmemaks, mille eest prügivedu korraldatakse. "Teeme ära!" on küll üllas ja tore kampaania, aga mitte just väga jätkusuutlik. See on ainult ajutine lahendus, sest et metsaalused saavad küll puhtaks, aga ainult mõneks ajaks. Arvan, et ka Eestis tuleks kehtestada kohustuslik liitumine jäätmeveoga, kuna see on juba läbiproovitud lahendus, mis tõesti töötab.