Milliseid EL-i riike on õpetajad külastanud

Seoses Kevadpäeva projektiga korraldasime kooli õpetajate seas küsitluse: „Milliseid Euroopa Liidu riike olete külastanud?”. Küsitlusest võttis osa kakskümmend seitse õpetajat, kaks meest ja kakskümmend viis naist. Enim külastatud riigid olid loomulikult meie naabermaad Läti, Leedu ja Soome, mida on väisanud kõik kakskümmend seitse õpetajat. Malta osutus ainukeseks riigiks, mida keegi pole külastanud. Vähe populaarsed olid ka Küpros, Luksemburg, Portugal ja Rumeenia, mida on külastatud vaid kolmel korral. Oma üllatuseks avastasin küsitluslehelt, et Euroopa Liidus on juba kakskümmend kaheksa riiki, kuna üks küsitletutest oli lehele lisanud „India - 1 kord”, arvatavasti polnud tegemist mingisuguse salajase informatsiooniga, vaid lihtsalt pikast ja lärmakast tööpäevast tingitud väsimusega.

Mitte-eestlastest õpilased meie koolis.

Uurisin Tartu Kommertsgümnaasiumi rahvuslikku kooseseisu. Valdava enamuse moodustasid loomulikult eestlased, aga leidus ka üpris palju teiste rahvuste esindajaid ning kogutud andmete põhjal tegin üleval oleva diagrammi.

16. ja 17. aprillil toimus Väike-Maarjas konverents "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa". Esindusliku konverentsiga, kus oli esinejaid Eestist, Lätist, Ungarist, Saksamaalt, Rootsist, Soomest ja Venemaalt, tähistati 20 aasta möödumist Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna asutamisest.

Räägiti oma keele säilitamisest elavana - kõne-ja kirjakeele kõrval riigikeelena ja teaduskeelena. Euroopa Liidu ja globaalsete korporatsioonide võimu erinevuse teadvustamisega on läinud väikerahvad ärevaks. Meie mõtlemist suunavad Euroopa bürokraatia ja vastav mõtteviis ning keelekasutus. Raha ja mõnu tõotavate rahavoogudega pole ju isu võidelda. Aga sisimas on tõrge: rahvuslik identiteet on ohus.
Globaalsed majandusprotsessid ja Euroopa toimimine on väikesele inimesele hoomamatud, kaasarääkimine neis nõuab täna eriteadmisi. Nii seisame taas oma emakeele eest ka võimukeelte vastu, sest sellest sõjast saame me aru (olgugi, et tegelikult on kuri mujal). Oleme käpukil keerulisema võimumaailma ees - ei jää üle muud kui uuesti üles võtta trotslik keelevastupanu nagu me seda varem oleme teinud.

Avatud uste päev

Avastasin netis ringi reisides huvitava sündmuse. Üritus toimub 10. mail kell 11.00-17-00. Sisse on võimalik astuda EL liikmesriikide saatkondadesse, Euroopa Liidu majja ja Välisministeeriumisse. Nendes asutustes leiavad aset väga erinevad tegevused. Kogu ürituse raames on keskseks tegevuseks mäng. Kogudes kaardile märgitud asutustest templeid, on võimalik võita üsna kopsakaid auhindu. Näiteks esikoha kupongi väärtus on 15000! Tasub kindlasti osa võtta! Lisainfot saab ka www.euroopaliit.ee. Kogu üritus on loomulikult tasuta.

Tudengipäevade ametlik algus öölaulupeoga

Meie hakkame vaikselt valmistuma Euroopa Kevadpäevaks, aga ka tudengid tähistavad seda (küll natukene teistmoodi) ning eile sai see öölaulupeoga Kassitoome orus ametlikult alguse. Huvi pärast läksin ma sinna eile kohale ning tagantjärele võib väita, et see oli üks suurepärane (loe: super!) kogemus. Seoses meie liitumisega Euroopa Liitu, räägitakse nii mõnigi kord, et eestlased lähevad kodumaalt lihtsalt minema, kuna tingimused on mujal Euroopas palju paremad. Ühtlasi olen ma kuulnud ka mõnegi enda tuttava suust sõnu, et tema tahaks küll siit Eestist kähku minema saada ning et ta teebki seda, kohe, kui kool läbi saab. Sellist juttu meelde tuletades hakkasin minagi tipake negatiivselt meie kallist kodumaast mõtlema. Eile, nähes tohutut rahvahulka laulmas otsekui ühest suust, saabus mulle küll kindel teadmine, et Eestimaad armastatakse ja siin tahetakse elada. Hingega lauldi selliseid laule nagu "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Jää vabaks Eesti meri" jne. jne. Koju jõudes, kangastus mulle, et me olime laulnud järjest 3,5h ning see kõik oli läinud linnulennul. Eilse elamuse arvelt võin õelda, et Eestimaa on on väga kallis paljudele noortele ning ka Euroopas ei tohiks olla karta meie kultuuri ja keele kadumist.

Kelmikad joonistused

Korraldasime meie enda kodukoolis Tartu Kommetsgümnaasiumis joonistusvõistluse. Osavõtjad olid peamiselt 8. A klassist. Meie kui korraldajate rõõmuks oli osavõtjaid kokku täpselt 24. Konkursi teema oli "Meie ühine Euroopa ja selle väärtused". Tehnika ja formaadi jätsime strateegilistel kaalutustel õpilaste endi otsustada. Samuti võis teoseid luua ka kahekesi. Nii valmiski hulga vahvaid ja andekaid töid, mille hulgast valisime välja kolm parimat. Võitjaks ostutusid Carmen Kiidorf ja Madli Kaljula. Muidugi peavad kõik võitjad auhinda jagama. Teise koha võitsid Gerda Teder ja Gita Kaljuste. Kolmas koht läks K. Londoni ja Pärli kätte. Kogu esikolmik pärineb kaheksandast A klassist. Võistluse kulgu jälgis meie kooli kunstiajaloo- ja kunstiõpetaja Elle Kaljuste. Tema oli ka joonistusvõistluse peakohtunik.


Kiidorf ja Kaljula: Meie väärtused



Teder ja Kaljuste: Kõik kõigi keskel



London ja Pärli: Sillad üle piiride

EL roll maailmapoliitikas - tegelikkus ja võimalused

Seoses eelmiste postidega hakkas mind EL ja tema roll maailmas väga huvitama. Niisiis ma uurisin selle kohta nii palju informatsiooni kui ma suutsin ning allpool on minu arutlus sellel teemal. Ma tean ka, et esseed ei ole just parim blogimaterjal, aga kannatamatud loodetavasti andestavad, kuna teema on tõesti suur ja põnev. Mind pani see teema küll päris palju EL tuleviku üle mõtlema ning ühtlasi ka kergelt muretsema.

EL roll maailmapoliitikas - tegelikkus ja võimalused

EL on juba praegu mõistlikkuse hääl maailmas. Me oleme oma südameasjaks võtnud jätkusuutliku arengu ja kasvuhoonegaaside vähendamise. Muredes keskkonna pärast on EL maailmas eestkõneleja. Ühendkuningriigis korraldatud valitsuse uuringu kohaselt on noorte suurimaks hirmuks hirm maailma tuleviku ees. Eurooplased vaatavad juba praegu maailma kui ühte tervikut ning oleks tore, kui meie võim maailmapoliitika kujundamisel oleks suurem.

Euroopa Liit on oma olemuselt väga unikaalne, ta ei ole küll suveräänne riik, kuid ometigi peitub selle taga rohkem, kui pelgalt valitsuste vaheline organisatsioon. Majanduslik kaal maailmas on meil väga suur, globaalselt oleme omandanud juhtrolli kaubanduse liberaliseerimise läbirääkimistel. See kõik põhineb muidugi omakasul. Euroopa Liit loodi majanduslikuks organisatsiooniks, poliitilisi volitusi on temal siiamaani suhteliselt vähe. Praegu on liidus 27 riiki, kes kõik on suured isiksused. Omakasu nimel tehakse loomulikult koostööd, aga ühtset välispoliitikat kooskõlastada on juba palju raskem. Mõningaid suurriikide ajaloost tulenevaid erinevusi arvestades on ka senine ühtne välispoliitika olnud väga ebamäärane. Kahjuks ei ole me eriti tõsiseltvõetavad, kui seisukohad erinevates välispoliitilistes küsimustes on erinevad. Edaspidi tuleb nii liidusiseses kui ka välises poliitikas olla mõistlik. Mõistlikkus on sõna, mis peaks Euroopa Liidu võti tulevikku olema. Ühist seisukohta polegi tihti nii raske leida, lihtsalt tuleb arvestada teiste arvamusega ning eesmärgi nimel enda isekusest loobuda. Euroopa Liit peab sisemiselt efektiivselt toimima. Europa.eu lehel on kirjas, et kuna sõjatehnika muutub üha keerukamaks ja kallimaks, peavad liidumaad edaspidi tegem üha rohkem koostööd relvade tootmisel. See on väga õige arengusuund, nii on võimalik üldpildis vähendada relvastusele minevaid kulusid ning ühtlasi ka suurendada meie sõjalist potentsiaali ja sõjaväe mobiilsust. Jõud loeb tänapäeva maailmas kahjuks isegi liiga palju. Victor Hugo on küll öelnud, et kunagi tuleb päev, kui kuule asendavad valijate hääled. Seniks tuleb hoida enda relvajõudusid konkurentsivõimalisena. Seda ei pea tegema investeeringute kogumahu suurendamisega, vaid suurema riikidevahelise koostööga.

Sobilik oleks Euroopa Liitu võrrelda täiesti tavalise perekonnaga. Isa Jaan töötab Tartu ülikoolis lektorina. Tema soov on järgmine aasta minna Uppsala ülikooli majanduslektoriks, et ennast ametialaselt täiustada ja saada uusi kogemusi. Samal ajal on peres ilmnenud probleeme. Poeg Mart on 14 aastane ning jäänud just juba teist korda suitsetamisega vahele. Peretütrel Tiinal on viimasel ajal ilmnenud raskused õpingutega ning ta kurdab, et tema vanemad ei tegele piisavalt temaga. Kui pereisa läheks aastaks välismaale tööle, halveneks olukord peres veelgi. Nii soovitab ka pereema Mari, kes toetab Jaani igati tema soovides, et oleks targem mõni teine aasta ennast täiendama minna. Jaan on mõistlik mees ning nõustub. Uppsala ülikooli läheb ta alles aastate pärast. Siis on tänu vanemate hoolitsusele perekonnaprobleemid rahunenud ning Jaan võib ennast minna ametialaselt koolitama. Seda lugu ei saa mitte kuidagi võtta, kui üksühest võrdlust EL-ga, kuid see teguviis iseloomustab minu arvates väga hästi seda, milline peaks EL lähemate aastate arengusuund olla. 2004.aastast alates on ühendusega liitnud 12 riiki. Seega kõigepealt tuleks keskenduda EL sisepoliitikale, tuleb aidata uutel liikmesriikidel integreeruda Euroopa Liidu vanade ja hästiarenenud riikidega. Piirkonniti on erinevused väga suured ning tuleb aidata väetimatel riikidel saada võrdseks partneriks juba varem liidus olnud riikidega. Kui sisepoliitikas on kõik korras, siis võib hakata juba tugevalt sekkuma maailmapoliitikasse. Oleks rumal öelda, et meid praegu mitte keegi ei kuule, meid võetakse kuulda juba meie suuruse tõttu ning Euroopa Liit on ju maailma suurim kaubavahetaja. Lihtsalt praegu on maailmas võtmeküsimus energia, sellest ei saa üle ega ümber.

Energiallikad, mis on praegu kasutusel, on peamised taastumatud. Neid taastumatuid energiaallikaid EL kahjuks ei oma märkimisväärsetes kogustes. Sellepärast ei ole ka kohe hakata mõtet mängima laia lehte, asja tuleb diplomaatiliselt võtta. Euroopa Liit on partner, kelle häält võetakse juba praegu maailmas kuulda. Kui EL teeb praegu õigeid otsuseid, saavutab meie maailmajao riikide kogum maailmas juhtiva rolli. Kõik eeldused selle jaoks on olemas. Selle jaoks tuleb suunata suuri rahasid teadusesse, eriti alternatiivenergiallikatesse. Kui 2004.aastal oli Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist teadusesse paigutuv raha protsendimääraga 1,9, siis aastaks 2020 peaks see olema juba 3%. Arengusuunda on küll sellega näidatud, kuid kas see muutus liiga väike siiski ei ole? USA-le jääme me ikka alla ning sellest ei pruugi teaduspõhise ühiskonna loomiseks piisata, mis oleks maailmas konkurentsi-võimeline. Noorte teadlaste tööd peab väga agaralt soodustama, sest üks geniaalne mõttevälgatus võib tähendada palju. Nii oleks aastate pärast EL energiamajandus peaaegu täiesti sõltumatu teistest maadest. Iseseisvalt majandav energiamajandus tähendab ka väga suurt sõltumatust teistest riikidest. Energia pärast ei peaks me enam muretsema. Näib küll naeruväärselt liiga lihtne jutt, et leiutame midagi uut ja kõik on korras. Aga on meil mõnda muud võimalust?

Aafrika liigub üha rohkem meie tähelepanu keskmesse. Must Manner on ideaalne näide kõigist neist hädadest, mis on hetkel maailmas aktuaalsed. Seal on näljahädad, puhast joogivett napib, AIDSI levik on tohutu, suuremad jõed kuivavad ja nii edasi… Kuidas seostub see Euroopa Liiduga? Siiski, Aafrika viletusest saame meie üha rohkem osa. Kõik on näinud kindlasti pilte poolnälgivatest aafriklastest, kes üritavad kitsukesete paatidega kuidagi üle Vahemere pääseda. Kõigi nende põgenike sissesulandumisega meie ühiskonda on väga raske hakkama saada, võib isegi õelda, et suisa võimatu. Malta on selle teema eriti tõsiselt esile toonud. Kultuuriline erinevus on väga suur ning sotsiaalne koormus meie ühiskonnale on tohutu. Mingisugused ühekordsed rahasüstid ja humanitaarabi ei aita enam ammu. Õnneks on olnud Cotonou leping tugev algus selle visiooni teostamiseks. Selle eesmärgiks on soodustada ja kiirendada kultuuri ning majanduse arengut ja tugevdada ja mitmekesistada suhteid EL-ga. Aafrika jalule aitamiseks on vaja tõsiseltvõetavat arengukava. Ilus on muidugi rääkida ajaloolisest taagast, mis meid Aafrika ees kohustab, see aga ei huvita tegelikult mitte kedagi. Must manner peab tulevikus efektiivselt ise hakkama saama ja selleks peab Euroopa Liit oma õla tugevalt alla panema, eriti sümpaatne on minu jaoks Aafrika Liidu idee toetamine. Me võime selle kõik lahterdada küll heasüdamlikkuse alla, aga tegelikult on see meile kasulik. Lõpeks põgenike vool ning tulevikus oleks meil juures üks tugev liitlane.

Euroopal pole siiani olnud tugevat ja ühtset välispoliitikat, võib öelda, et ühine välispoliitika on siiani peaaegu üldse puudunud. Kui mei ei taha edaspidi maailma, kus domineerib üks suurriik, siis on vaja ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Tulemused ei saabu küll üleöö, kuid nende nimel tuleks juba täna hakata vaeva nägema.

Miks on hea olla Euroopa Liidu kodanik?

Uurisin siis miks.

Ilmselgelt ei saa olla ainult Euroopa Liidu kodanik, vaid peab esmalt olema kodanik mingis EL-u kuuluvas riigis.See on siis nagu topeltpakett. Asutamisleping paneb paika teatud kohustused ja teatud õigused.
Esimene pluss on kindlasti õigus/vabadus reisida, elada, töötada ja õppida kõikides EL-i liikmesriikides ja ideeliselt peaks meil olema võrdne kohtlemine kogu EL-i tööturul (väljaarvatud politsei, relvajõud ja välisteenistus) .
Teiseks- on meil ka selged poliitilised õigused, tänu Maasrtichti lepingule, mis lubab, et igal liidu kodanikul õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ning kohalikel valimistel liikmesmaal, mille kodanik ta ei ole, kuid kus ta püsivalt elab.
Veel on meil võimalik taotleda laiaulatuslikku konsulaar- ja diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. See tähendab seda, et viibides reisil või elades riigis, kus puudub Eesti riigi diplomaatiline esindus, on meil kui Euroopa Liidu kodanikul võimalus abi saamiseks pöörduda ükskõik millise EL liikmesriigi diplomaatilise esinduse poole. Näiteks reisides Egiptuses ja sattudes varguse või õnnetuse ohvriks on võimalik abi paluda Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab meil kodumaale tagasi pöörduda.

Kena teada, et meil on nii palju õigusi ühel suurel mandril nagu Euroopa. Eks ta alguses mingi teoreetiline jama tundub, kuid ehk mõne aasta pärast saab Euroopa Liidu õigusi ise väljas pool kodumaad praktiseerida saab selles ise päriselt veenduda.

Eestil on Euroopa Liidu madalaim riigivõlg

Eurostat avaldas möödunud nädalal esialgsed andmed Euroopa Liidu liikmesriikide 2007. aasta valitsussektori võla ja eelarvepuudujäägi kohta, teatas Rahandusministeerium. Eesti valitsussektori eelarve ülejääk oli esialgsete andmete kohaselt 2,8 protsenti SKPst ning riigi võlakoormus vähenenud 3,4 protsendini SKPst, mis on Euroopa Liidu madalaim riigivõla protsent. Euroopa Liidu keskmine valitsussektori puudujääk oli 1,9 protsenti SKPst ning keskmine võlakoormus 58,7 protsenti SKPst. Eesti valitsussektori eelarveülejääk protsendina SKPst oli EL liikmesriikide hulgas suuruselt seitsmes, suurim ülejääk registreeriti Soomes (5,9 protsenti). Meie naaberriikidel Lätil ja Leedul aga nii hästi ei lähe- neil on nimelt eelarvepuudujäägid (vastavalt 0 ning 1,2 protsenti SKPst). Rääkides riigivõlast, siis suhteliselt madala võlakoormusega on ka Luksemburg (6,8 protsenti SKPst), Läti (9,7 protsenti) ja Rumeenia (13 protsenti). Suurima võlakoormusega olid -minu jaoks täieliku üllatusena- Itaalia (104 protsenti SKPst), Kreeka (94,5 protsenti) ja Belgia (84,9 protsenti).

Lõpetaks rahandusminister Ivari Padari sõnadega: "Eestit on jätkusuutliku arengu poolest Euroopa Liidus pidevalt esile tõstetud ning seda eelkõige väikse riigivõla ja tasakaalustatud eelarvepoliitika poolest. Eesti jaoks on oluline jätkata samal kursil, eriti arvestades keerulisemaid aegu maailmamajanduses ning Eesti rahvastiku vananemist. " On tore teada, et Eesti teistele EL-i riikidele eeskujuks on. Vähemalt milleski. Oleks ainult lood riigieelarvega sama head, kui valitsussektori eelarvega...

Alter Ego - Euroopa Kultuuridevahelise Dialoogi Aasta

Teatavasti on aasta 2008 Euroopa Kultuuridevahelise Dialoogi Aasta, mis kuulutati välja 8.jaanuaril Sloveenia pealinnas Ljubljanas. Selle eesmärgiks on julgustada Euroopa elanikke uurima nii enda kui naabrite rikast kultuurilist pärandit ning leidma võimalusi õppida teiste kultuuridest.

Euroopa Kultuuridevahelise Dialoogi Aasta raames toimub mitmeid projekte, nende hulgas ka kunstikonkurss Alter Ego (lad k 'teine mina'). Konkursi sisuks on kaksikportree loomine endast ja oma alter egost, kes on teise kultuuritaustaga. Ehk siis - konkursil osalejal tuleks kujutada ette, et ta on sündinud mingis teises Euroopa riigis ning mõelda selle peale, milline ta siis oleks - milline välja näeks, kuidas käituks, mis meeldiks jne. Projekti viib läbi EUNIC (European National Institutes for Culture). Eestis on Euroopa Kultuuridevahelise Dialoogi Aasta 2008 juhtivateks organisatsioonideks Avatud Eesti Fond ning Alter Ego projektis EUNIC liinis Taani Kultuuri Instituut. Projekti toimumise aeg on 16. aprillist-5.septembrini 2008.a ning osalema on oodatud noored vanuses 14-18 aastat.

Konkursitöö ehk kaksikportree võib olla loodud video, muusika, foto või mõnel muul kujul (v. a tekst). Eestis kuulub auhinnafondi võimalus osaleda professionaalse kunstniku (maalija, videokunstnik, muusik, jne) läbiviidavas töötoas ning novembris kutsutakse igalt maalt kaks finalisti Taani, kus toimub kultuuridevaheline töötuba professionaalsete kunstnike juhendamisel. Rohkem informatsiooni konkursi kohta saab aadressil http://www.alterego-europe.eu/ee.

Alter Ego konkurss tundub huvitav ning ehk võtaksin ka ise osa, kui mulle oleks rohkem kunstiannet antud :D Eriti põnev tundub Taanis toimuv töötuba, kuhu kõik finalistid kokku tulevad. Ma arvan, et on tore, et selliseid projekte-konkursse korraldatakse. Tänapäeva maailm on täis võimalusi enese arendamiseks ja harimiseks, tuleb neist ainult kinni haarata!

Euroopast meie prügikastides

Mulle tõesti meeldib Euroopa Liit. Noore inimesena võin õelda, et ta on mulle andnud rohkem kui võtnud. Seda kohe kindlasti. Ometigi ei usu ma seda, et kõik on suurepärane- see ei ole meie maailmas lihtsalt võimalik. Nüüd tuleks Euroopa Liidu natukene kritiseerida- mitte muidugi halva pärast, vaid lihtsalt sellepärast, et nii jõuab edasi. Elus läbilöömiseks peab arenema ning nii peab tegema ka meie riikide ühendus. Ning mis oleks arenemiseks parem konstruktiivsest kriitikast!

Mida rohkem ma mõtlen EL peale, seda enam meenuvad mulle igasugused mõttetud EL-ga seotud vidinad. Enamikel konverentsidel jagatakse neid suurtes kogustes ning lõpuks leiavad nad oma ainuvõimaliku tee, nimelt koha prügikastis. Ma tean, et enamikke mu sõpru-tuttavaid valdavad samad tunded, neile ei meeldi paljuski EL sildid linnapildis, kus on jälle kirjas, et nende rahadega on midagi tehtud. Sellele ma vastu ei vaidle, minu arvates on see mõistlik, kuna rahaandja tahab ka reklaami ning nii näidatakse rahvale, et tõesti EL aitab meid. Minu hinge natukene närib see liigpositivsus ja sellele vastanduv suur ning mõttetu kriitikatulv. Hiljuti on õnneks tulnud palju head kriitikat- sellist, millest on tõesti kasu, aga kunagi lood päris nii ei olnud. Kunagi EL kohta infot lugedes oli igal pool ikka väga imal jutt, mis mind päris palju häiris. EL teevat seda, toda, kolmandat, seab oma sihte veel kõrgema tuleviku poole jne. jne. Ometigi pärisolukord meil nii roosiline pole. Ma tahan õelda ainult seda, et seda EL teemat ei ole mõtet väga ülepromoda, efekt võib nii hoopis vastupidine olla. Tuleb olla aus ning näidata oma tegudega, et meil on tõesti potentsiaali.

Kaja Tael: mis meil Euroopa Liidust oodata on?

Tänase Postimehe arvamusplatsil arutleb välisministeeriumi Euroopa Liidu asjade asekantsler Kaja Tael meilegi väga huvipakkuva teema üle- ikka Euroopa Liidust!

Ma ei hakka siia kogu seda artiklit lisama, huvilised võiksid enne minu mõtete lugemist ise loo SIIT üle vaadata.

Minule Kaja Taela arvamusavaldus imponeeris väga- see oli mõnusalt realistlik ning ühtlasi ka kergelt kriitiline. Nagu tavaliselt, siis ka seekord mainiti ära energiateema- oma tuleviku üle peaks Eesti natukene mõtlema, oleme ju Venemaast liigagi sõltuvuses. Mind hakkas väga huvitama, et mida arvab välisministeeriumi ametnik viisabadusest USA-ga. Kaja Tael andis mõista, et EL nimel võiks viisavabaduse mõneks ajaks ohvriks tuua, millega mina isiklikult nõustun. Vastastikkune solidaarsus on paljuski meie tuleviku alus. Lissaboni lepingust rääkides avaldati lootust, et see annab meie liidule hoopis särtsu juurde, kuna sellega vabanevad paljud uued vahendid. Pärast Holland ning Prantsusmaa ei-d nõustun ma sellegagi- asjad võiksid palju paremini minna ning loodetavasti on Lissaboni leping millegi suurepärase algus. Analüüsiti ka skeptikute väidete alust- kas Eesti on midagi kaotanud, kui ta on EL liitunud. Järeldus oli ei. Nagu minagi olen aru saanud on kompromissi võimalus ja valmidus ELis reegel number üks.

Pärast seda artiklit hakkas mulle veelgi suuremat huvi valmistama see, milline võiks olla EL roll maailmapoliitikas. Mõne aja pärast ma loodetavasti postitan ka oma mõtteavalduse sellel teemal.

Kokkuvõtteks võib õelda, et oli huvitav lugemine, need 10 minutit elust ei ole mahavisatud!

ARK kutsub tutvuma e-teenustega

Tänavusel Tallinn Motorshow 2008 autonäitusel tutvustab Eesti Riiklik Autoregistrikeskus oma klientidele e-teenuste keskkonda Paberivaba ARK, mille rahastajaks on Euroopa Liit.
Projekti eesmärk on muuta klienditeenindus e-teenusena kättesaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks. Kliendi jaoks tähendab projekti elluviimine seda, et taotluste esitamine ARKle muutub ööpäevaringselt kättesaadavaks. Projekt lihtsustab oluliselt ka uute sõidukite müümisega tegelevate ettevõtete asjaajamist ARKga. Projektiga liitunud litsentseeritud lammutuskojad saavad ARKle edastada lammutustõendeid ning taotlusi sõiduki registrist kustutamiseks elektrooniliselt. Selleks, et e-teenuste keskkonda siseneda, on tarvis ID-kaarti ning arvutiga ühendatud kaardilugejat. Samuti saab sisenemiseks kasutada Hansapanga, Ühispanga ja Krediidipanga internetipanga kasutajanime ja paroole.
Paberivaba ARK keskkonnas on võimalik täita elektrooniliselt ARK toiminguteks vajalikke blankette ning tasuda riigilõivu ettemaksuna. Paberivaba ARK pakub ka lisafunktsioone - näiteks on võimalik kliendil tellida teavitus juhiloa kehtivuse lõppemisest.

Reede küsimused

MILLISE RIIGI ELANIKELE ON OMASED SELLISED NIMED NAGU
K.van Korpen, M.van der Poel, R.van der Vaart?


KES ON KIRJUTANUD VIISI SOOME RIIGIHÜMNILE?


MILLISEST RIIGIST ON PÄRIT JA MIDA ON KORDA SAATNUD
ALBERT EINSTEIN
ALFRED NOBELMARIE CURIE?

Neljapäeva küsimused

MILLISES EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGIS ON OLNUD KÕIGE ROHKEM NOBELI PREEMIA LAUREAATE?


KUIDAS NIMETATI PRANTSUSE RAHAÜHIKUT, MIS OLI KASUTUSEL ENNE EUROT?


KES ON ALBERT II?

Kolmapäeva küsimused

NIMETA SAKSAMAA LIPUVÄRVID ÜLEVALT ALLA?


NIMETA KREEKA KÕRGEIM MÄGI?


NIMETA EUROOPA SUURIMA RAHVAARVUGA RIIK?

Teil on ideed, kuid pole raha? Taotle!

Vabaühenduste Fondi II taotlusvoor on avatud, taotlused tuleb saata tähitud kirjaga või tuua isiklikult kohale Avatud Eesti Fondi (Estonia pst. 5a, Tallinn), esitamise tähtaeg on 22. aprillil (juba homme!) kell 16.00.

Vabaühenduste Fond toetab avalikes huvides ehk mitte ainult oma liikmete huvides tegutsevate mittetulundusühingute ning sihtasutuste projekte. Ootame projektikonkursil osalema algatusi, mille abil tõhustatakse ühenduste tegevusstrateegiaid ning juhtimist, aidatakse kaasa organisatsiooni järjepidevuse tagamisele, soodustatakse koostöövõrgustike tugevnemist, luuakse võimalusi suurema hulga inimeste osalemiseks ja kaasamiseks otsustusprotsessidesse, arendatakse kogukonnateenuseid, parandatakse vabaühenduste tegevuse läbipaistvust ja hinnatakse kodanikuühiskonna arenguid.

Vabaühenduste Fondi toetusest saab katta kuni 90% projekti maksumusest – ühe kümnendiku kulude katmise peab taotleja tagama kas ise või teiste toetajate abiga. Pool kaasfinantseeringust võib olla mitterahaline. Kogu kaasfinantseering – sh omafinantseering, kõik rahalised ja mitterahalised panused, kavandatud osalustasud – tuleb jätkuvalt garanteerida. Toetust saab taotleda: • väikeprojektidele - toetussumma 20 000 - 100 000 krooni, projekti kestvus kuni 12 kuud; • suurprojektidele - toetussumma 100 000 – 500 000 krooni, projekti kestvus kuni 24 kuud. Toetatavad projektid peavad olema kavandatud ühes kolmest prioriteetsest valdkonnast: demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ning säästev areng või sotsiaalne integratsioon ning kohalik areng.

Loe täpsemalt siit

Euroopa Liidu õpik

Euroopa Liidu õpiku väike tutvustus:

Õpik „Euroopa Liit sinu jaoks! Nii toimib Euroopa Liit“ räägib Euroopa Liidust elulähedaselt ning austria ajakirjanike Wolfgang Böhmi ja Otmar Lahodynsky raamatu headust tõestab asjaolu, et õpikuna on see kasutusel mitmes riigis. Raamatu eestikeelsesse väljaandesse on lisatud ajaloolase ja ajakirjaniku Erkki Bahovski peatükk Eestist kui Euroopa Liidu liikmesriigist. Kuna Euroopa areneb kiiresti, sisaldab raamat palju viiteid erinevatele interneti lehekülgedele, et õpilastel ja õpetajatel oleks võimalik ennast kursis hoida kõige uuega Euroopa Liidus.
Raamatut ajendasid tõlkima kaks aastat tagasi läbi viidud uuringu tulemused, mille kohaselt nii õpilasi kui ka õpetajaid huvitab Euroopa Liit, kuid nad soovivad seda tundma õppida elulisemal viisil kui tavapärane koolitund. Uue raamatu abil, mis on tunduvalt elulähedasem kui seni ilmunud, saavad oma tunde huvitavamaks muuta nii ühiskonnaõpetuse, ajaloo kui ka võõrkeele õpetajad.

Ka meie koolidesse on nüüd need õpikud jõudnud ning ma kasutasin ka juhust selle läbi vaatamiseks, et nõustuda või vastu vaielda raamatu kohta ilmunud positiivsele kriitikale. Ma ootasin väikest sensatsiooni, mõeldes, et nüüd on see kõik olnud üks EL rahade tuulde viskamine, kuna niikuinii on seemingisuguses väga kuivas ning igavas stiilis kirjutatud. Kahjuks või ikka pigem õnneks pean ma väikest viisi astuma õpiku kiitjate ridadesse- raamat on tõesti ja ja kui võib õelda, siis isegi põnevalt kirjutatud (õpiku kohta). Peamine asi, mis minul EL juures segaseks jääb on struktuur. Pärast selle õpiku läbi vaatamist näis kõik nii selge ja loogiline olevat (iseenesest muidugi kui kauaks kogu info mul meelde jääb). Plusspoolele pean ka lisama, et illustratsioonid olid minu meelest lihtsalt, informatiivsed ning isegi selle kõige taustal huvitavad. Igatahes võib-olla võib vinguda õpiku natuke väikese mahu üle, aga minu meelest on see pigem positiivne, sest info on väga efektiivselt välja toodud.

Lõpetuseks võib õelda, et ma soovitan inimestel see õpik endale isegi koju osta ning vahel sirvida- kindlasti oleks vähem pirisemist teemal, et mis kasu on meil sellest Euroopa Liidust. Õpetajatele soovitan Euroopa Liidu õpikut vastavates tundides kindlasti kasutada, sest see on tõesti informatiivne ning huvitav lugemine.

Eurooplased ja alkohol

Hiljutine uuring konstanteeris fakti, et eurooplased tarvitavad kõige rohkem alkoholi maailmas. Me ületame maailma keskmise taseme 2,5 korda: keskmiselt 11 liitrit alkoholi inimese kohta aastas, tõdeti Barcelonas toimunud Euroopa alkoholipoliitika konverentsil.
Liigne alkoholi tarvitamine toob Euroopa Liidule aastas kahju 270 miljardi euro ehk 4,2 triljoni krooni ulatuses, vahendas ühenduse Alkoholivaba Eesti veebilehekülg. 36 riigi esindajate osavõtul toimunud konverentsil otsiti lahendusi alkoholi mõjude vähendamiseks.

Peamised punktid:

*Alkoholi kahjuliku mõju teadvustamine
*Noorte kaitsmine alkoholireklaami eest
*Alkoholi kättesaadavuse piiramine
*Aktsiisi tõstmine

Konverentsil arvati, et alkoholi majanduslik ja füüsiline kättesaadavus peaks olema reguleeritud ja piiratud, et vähendada kolmandatele osapooltele tekitatud kahju; rajama peaks alkoholivabu piirkondi.
Ka peeti parimaks, et maksimaalne vere alkoholisisaldus autojuhtidel üle terve Euroopa peaks olema 0,5 milligrammi, mis vähendataks lõpuks 0,2-le milligrammile (riigid, kus kehtivad madalamad piirangud, ei tohiks neid tõsta). Algajate autojuhtide ning ühistranspordi ja kaubaveokite juhtide vere alkoholisisalduse tase peaks olema ühtselt 0,0 milligrammi.
Lisaks selgus konverentsil, et liigse alkoholi tarbimise mõjusid vähendada, on tarvis parandada ravi kättesaadavust ja enam toetada valitsusväliste organisatsioonide tööd.
Konverentsil osalenute arvates on oma osa teha ka alkoholi tootjatel, näiteks toodete hinna ja kanguse reguleerimisel.

Teisipäevased küsimused

MILLINE ON ROOTSI RIIGKORD?


KUIDAS ÖELDA „TERE HOMMIKUST!“ PRANTSUSE, HISPAANIA JA TAANI KEELES?


MILLINE ON HISPAANIA PEAMINE USUND?



Eilsete küsimuste vastused on 3, pl ja saabast.

Euroopa Liit asub võitlusse elanike ülekaalulisusega

Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kavatsevad töötada välja direktiivi toitumisalase poliitika kujundamiseks liikmesriikides, kuna üle poole Euroopa täiskasvanud elanikkonnast on ülekaaluline.
Europarlamendi saadik ning rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni kaasraportöör Siiri Oviir ütles, et Euroopa käsitleb rasvumise ja ülekaalulisusega seotud probleeme kui epideemia algust, vahendas ETV24 "Aktuaalset kaamerat". Tervislik toitumine ei ole spetsialistide hinnangul raha küsimus, vaid valikute tegemine, mis nõuab aga teadmisi ja aega. Toitumisteadlane Mai Maser ütles, et praegu on Eestis kõige rohkem ülekaalulisi teismeliste poiste hulgas. "Muidu poisid on niisugused liikujad ja sõjamängude pidajad. Aga tänapäeval on ju arvuti. Istun, suhtlen ja söön krõpse." Oviir kinnitab, et toitumisalase eurodirektiivi eesmärk ei ole käsukorras inimeste suunamine, vaid eelkõige ennetustegevus.

Esmaspäeva küsimused

1. MITU RIIGIKEELT ON lUKSEMBURGIS?


2. NIMETA POOLA INTERNETIDOMEEN?


3. MIDA MEENUTAB APPENIINI POOLSAAR?

Euroopast meie koolielus

Vanemad inimesed kindlasti mäletavad, kuidas kunagi olid klassides suured Nõukogude Liidu kaardid seinte peal. See kõik näis täiesti loomulik, olime me tollal ju Nõukogude Liidu osa (mitte just väga vabatahtlikult) ning õpikud ja kaardid olid koolides need, mis kõige paremini Eesti annekteerimist väljendasid. Pärast 1991. aasta Eesti iseseisvumist on asi täiesti muutunud. Õpikud tulid uued, kaardid tulid uued. Tähelepanelikumad on võib-olla märganud, et pärast Nõukogude aega on kaarte vähemalt kaks korda vahetatud. Esimene kord siis, kui Eesti oli taasiseseisvunud. Märkamatult on toimunud teine vahetus- pole enam Eesti ja Euroopa kaardi pealkirjaks, vaid lihtsalt Euroopa Liit. Ning see on liit, mille kultuurilise ning ideoloogilise ruumi osa on Eesti täie uhkusega. Vaadakem natukene koolis ringi ning me märkame kindlasti palju rohkem seoseid Euroopaga, kui meil esmakordselt pähe tuleks.

Euroopa viktoriin

21.-25. APRILL


IGA PÄEV ILMUB TEISE KORRUSE STENDILE 3 KÜSIMUST EUROOPA LIIDUST
(SAMU KÜSIMUSI NÄED JUBA EELMISEL ÕHTUL http://www.meiekevad.blogspot.com/)
vasta need küsimused suvalisele paberile, lisa oma nimi, perekonnanimi ja klass ning lase oma vastuseleht STENDI -JUURES kasti.
Vastused korjatakse ära iga päev kell 13.05

AUHINNAD
Iga päev loositakse õieti vastanute vahel välja auhinnad.
VIKTORIINI KOKKUVÕTE TEHAKSE 28.APRILLIL.
NENDE VAHEL, KES ON KÕIGILE KÜSIMUSTELE ÕIGESTI VASTANUD, LOOSITAKSE VÄLJA PEAAUHINNAD.

In varietate concordia

Euroopa Komisjon tellis hiljuti uurimuse, mis viidi läbi kõikides Euroopa liikmesriikides ja mille eesmärk oli teada saada, kui palju eurooplased mitmekesisust hindavad.
Kui vanades liikmesriikides – näiteks Luksemburgis, Iirimaal ja Suurbritannias, on erinevatest kultuuridest pärit inimestega suhtlemine igapäevane, siis Ida-Euroopa liikmesriigid paistavad hoopis silma oma monotoonsusega. Küsimusele, kas teistest kultuuridest pärit inimesed ühiskonda rikastavad, vastas jaatavalt üksnes kaheksa protsenti eestlastest, 11 protsenti poolakatest. Euroopa Liidu keskmine oli 23 protsenti. Sarnaselt Ida-Euroopa liikmesriikidega suhtuvad multikultuursesse ühiskonda kritiseerivalt teatud määral ka britid, itaallased ja hollandlased, kas siis islamiterroristide või immigrantide pärast. 55 protsenti eurooplastest aga leiab, et erinevate kultuuride kooseksisteerimine on sümpaatne, kuid samas peab võrdselt austama nende väärtusi ja traditsioone. Samuti pooldavad multikultuursust noored ja haritud inimesed.

Eks see multikultuursus hirmutagi just vanemaid inimesi, kes on omal ajal pidanud elama nö teistsuguses pealesunnitud "multikultuurses" maailmas. Nad kaitsevad visalt oma kultuuri ega soovi multikultuursust oma elutuppa. Samas võiksid nad arvestada, et erinevaid kultuure on palju ja nad peavad olema võimelised ühist maailmaruumi jagama ning saama koos elada ja hingata. Sest kõrvuti ühel maal toimetavad, kuid suletud piiridega kultuuriruumid, on nagu õhukindlad katlad, kus hakkavad podisema pinged. Ja pinged viivad varem või hiljem konfliktini. Peaksime olema võimelised koos rahus eksisteerima. Nagu ütleb Euroopa Liidu moto - In varietate concordia. Ilmselt on sellel motol lõpuks paratamatult tõsi taga.

Multikultuursusest Eestis

Eks me kõik ole märganud viimaste aasatate jooksul enda ümber üha rohkem ja rohkem välismaalasi. Kui umbes 5-10 aastat tagasi oli mõni mustanahaline või kollase rassi esindaja meie tänavatel imestusväärne ja harv nähtus, kellele ammuli sui järele vaadati, siis nüüd pole siin enam midagi imestada.

Vaadakem kasvõi Vanemuise teatri multikultuurset balletitruppi, kellest umbes kolmveerand on teisest rahvusest. Hea näide meelelahutusvaldkonnast on saade “Eesti otsib superstaari”, mille üks finalistidest on inglane Timothy Jarman. Vaadates seda, kui kaugele ta jõudnud on, tundub, et eestlastele ta meeldib. Stuudiovoorus sai ta lausa 35% televaatajate häältest. Hiljuti kirjutas temast „The London Paper“ järgmist: “Endine Potters Bari helitehnikatudeng on "Pop Idoli" Eesti versioonis ootamatult staariks tõusnud.”

Vahva, kui inimesed suudavad vabalt integreeruda ja enda maailmapildis omaks võtta teisi kultuure ja rahvuseid. Tolerantsus on voorus, mis võiks olla eeskujuks igale kodanikule. Samas mitte unustades enda päritolu ja kultuuritausta. Seetõttu loodamegi, et "Eesti otsib superstaari" võitja oleks siiski emakeeles laulev eesti kodanik. :)

Kaduma läinud laste otsimissüsteem

Europarlamendis arutatakse ühtse laste otsimissüsteemi loomist. Ametlikku deklaratsiooni on oodata kolme kuu pärast. Kavas on teha Euroopa sisene "kuum liin", millele helistades saab kadunud lastest teada anda.Praeguseks on hädaabinumbri kasutusele võtnud kõigest viis liikmesriiki. Nii on lapsevanematele kohene võimalus oma kaduma läinud lapsest teavitada ametivõime.

Kriitikute väitel poleks üle-euroopaline otsing enamikul juhtudel aga praktiline, sest lapserööv tundmatu inimese poolt ja tema viimine üle riigipiiri teise riiki on küllaltki haruldane - palju tavalisem on, et kadumaläinud laps on kas kodust ära jooksnud või talle tuttava inimese poolt ära viidud.

Väike kokkuvõte EL-ga seotud uudistest.

Konkursiteade Euroopa Kevadpäeva kohta saabus meile natukene hilja ning nii jäid mõned Euroopa Liiduga seotud uudised kajastamata. Siin ma püüan teha väikese kokkuvõtte, mis mulle on alates 26. märtsist silma jäänud. Kasutatud on peamise allikana Postimeest.

Märten Ross: euro kasutuselevõtt Eestis enne 2011. aastat on ebareaalne.

Eesti Panga asepresident Märten Ross andis raamatupidajate maksukonverentsil esinedes ülevaate eurole ülemineku hetkeseisust ning selgitas inflatsiooni põhjuseid ja olemust – inflatsioonikriteeriumi mittetäitmine on Eesti peamine probleem euro kasutuselevõtmisel. Märten Ross rääkis, et Eesti üleminekut eurole tuleb käsitleda kui Eestile loomulikku arengut, sest Eesti on Euroopa Liidu liige ning meie majanduspoliitika põhialused on euroala omadega väga sarnased. «Fikseeritud kursi kaudu oleme majanduslikus mõttes olnud euroala liikmed juba pea 16 aastat,» ütles Ross. «Eesti ainsaks takistuseks euroalaga liitumisel on liiga kõrge inflatsioonitase. Tänu fikseeritud kursile on meie kaupade hinnad küll kontrolli all, kuid peamine inflatsiooni mõjutaja on olnud kiire palgakasv, mis on kergitanud eeskätt teenuste hindu. Meie suhteliselt kõrgem inflatsioonitase peegeldab seega Eesti järelejõudmist arenenud riikidele,» selgitas Märten Ross.

Ma mäletan mõningaid valimislubadusi, kus ka anti mõista, et euro tuleb väga-väga varsti. Analüütikud ütlesid, et ei ja nii on ka jäänud. Inflatsioonikriteeriumi täitmine saab meil hetkeseisu vaadates päris raske olema.

Eesti ja Prantsumaa kaaluvad viisaesinduslepingute sõlmimist

Välisministeeriumi kantsler Matti Maasikas ja Prantsusmaa välisministeeriumi kantsler Gerard Errera leidsid tänasel kohtumisel (27.märts) Pariisis, et kahepoolseid suhteid aitaks süvendada viisaesinduslepingute sõlmimine. Kantsler Maasikas ja välisministeeriumi ELi küsimuste asekantsler Kaja Tael arutasid kohtumisel Erreraga ka järgmisel nädalal Bukarestis toimuvat NATO tippkohtumist ja energiapoliitikaga seonduvat. NATO laienemist arutades kinnitas Maasikas, et Eesti toetab Horvaatiale, Makedooniale ja Albaaniale liitumiskutse esitamist Bukaresti tippkohtumisel eeldusel, et kandidaatriigid jätkavad vajalikke reforme ning NATO liitumisettevalmistusi.

Mida rohkem sidemeid meil on, seda parem. Oma mineviku tõttu on Eesti välispoliitikale loomulik, et toetatakse teiste maade vastuvõttu NATO-sse.

Lennujaamadest kaovad passitõkked

Dokumendikontrollita reisimise võimalus Schengeni tsoonis laieneb 30.märtsist ka Eesti lennujaamadele, mis tähendab, et teel lennukisse jääb ära passi näitamise etapp. Maapiiril saab juba detsembri lõpust ületada lõunapiiri ja kõiki järgnevaid piire läänes Atlandi ookeanini ning lõunas Ungari–Rumeenia piirini dokumente näitamata, täpselt nagu sõidaks Pärnust Rakverre. Sama kehtib merepiiri kohta.

Mugavam on kindlasti. Julgeolekuseisukoht jääb mind närima, aga las sellega tegelevad spetsialistid.

Järjekordsed rahatoetused

Täna (28.märts) avab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna regionaalarengu programmi, mille kaudu saab Eesti regionaalarengu toetuseks 53,2 miljonit krooni. Toetusprogrammi põhirahastajaks on Norra, toetust eraldavad ka Island ja Liechtenstein. Programm kestab aastatel 2008–2011. Toetuse koordineerimise eest vastutab siseministeerium, toetust vahendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Toetuse eesmärkideks on tugevdada avaliku sektori haldusvõimekust ning arendada piirkondlikku koostööd ja majanduskeskkonda. Toetatakse näiteks avalike teenuste arendamiseks vajalike ettevalmistustööde läbiviimist, maavalitsuste, omavalitsuste ja nende liitude haldusvõimekuse parandamisele suunatud koolitusi ning kogemuste vahetust Eesti ja teiste Euroopa riikide omavalitsuste vahel.

Peaks vaatama, et see raha õigesse kohta läheb ka. Avalike teenuste arendamiseks vajalikud ettevalmistustööd – mulle tundub see tipake lai mõiste, pigem näib, et raha võib mingi hetk lihtsalt otsa saada, ilma et midagi kasulikku oleks nende toetuste eest Eestis tehtud. Siiski tuleb loota parimat.

Lennart Meri pühendusüritus

Tänasel (28.märts) Lennart Meri mälestuskonverentsil kogunevad poliitikud ja analüütikud arutama, mis saab Venemaast, kuidas arenevad Euroopa Liidu ja USA suhted ning kuhumaani tuleks NATOt laiendada. President Lennart Meri nimelise konverentsi teemaks on sel aastal «tabamata Euroopa» ning peamist tähelepanu pööratakse küsimusele, kui ohtlikud on liberaalsetele demokraatlikele riikidele autoritaarsed kapitalistlikud riigid. Tallinnas terve nädalavahetuse kestval konverentsil arutavad sel teemal teiste seas näiteks Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Eesti president Toomas Hendrik Ilves, peagi ameti loovutava Venemaa riigipea Vladimir Putini majandusnõunik Andrei Illarionov ning ajakirja Economist Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas.

Järelkaja on selline, et konverents oli igati edukas. Hea, et sellise traditsiooniga algust tehti. Eesti rahvusvaheline maine saab väikesed plusspunktid.

Eesti loodab partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel

Välisminister Urmas Paedi sõnul peab Eesti õigeks uue partnerlus-ja koostöölepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Välisminister Urmas Paet osaleb Sloveenias Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel, kus reedel arutati Euroopa Liidu ja Venemaa suhete edasisi arenguid, teatas välisministeerium. Oma sõnavõtus rõhutas välisminister uue Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerlus-ja koostööleppe sõlmimise vajalikkust ning avaldas lootust, et Euroopa Liit võtab lähitulevikus vastu mandaadi läbirääkimiste osas uue leppe sõlmimiseks Venemaaga. Praegune Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus-ja koostööleping sõlmiti 1997. aastal 10 aastaks. Kuna pooled on kokku leppinud, et uue lepingu jõustumiseni pikeneb olemasolev leping iga aasta 1. detsembril automaatselt 1 aasta võrra, siis kehtib leping käesoleva aasta 1. detsembrini.

Energiat on meile vaja ning Venemaa näib tipake stabiilsem, kui islamiregioon. Ainult tuleb (minu arvates) Venemaaga käituda kindlakäelisemalt, mitte lasta Venemaal ajada kogu aeg oma “jõupoliitikat”.

Erimeelsused NATO laienemise osas lõhestavad ELi välispoliitikat

Vaidlused Gruusia ja Ukraina võimaliku kutsumise üle NATO liikmelisuse tegevusplaaniga (MAP) liitumiseks võivad ohustada Euroopa Liidu ühtset seisukohta Venemaaga partnerlusleppe sõlmimisel. Seni on oma vastuseisu Ukrainale ja Gruusiale kutse esitamiseks liikmelisuse programmiga liitumiseks ELi suurriikidest kõige häälekamalt väljendanud Saksamaa, kirjutas EU observer. Euroliidu juhid loodavad aga, et NATO laienemisega seotud erimeelsused suudetakse lahendada hiljemalt juunikuiseks ELi-Venemaa tippkohtumiseks, mil arutlusele tuleb muu hulgas ka uue partnerlusleppe sõlmimine.

Saksamaa vastuseis on tingitud riigi lähenemisest Venemaale? Mina pooldan kahe käega nende riikide kutsumist NATO-sse, sest muidu hakkaksid Gruusia ja Ukraina lähenema Venemaale, mis ei oleks Euroopale just eriti hea variant.

Kelam: NATO Bukaresti tippkohtumine peab saatma uutele taotlejaile positiivse signaali

Europarlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam kritiseeris komisjoni esimehe Karl von Wogau ettepanekut võtta NATO edasise laienemise suhtes hetkel reserveeritud hoiak. Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjon arutas täna (1.aprill) erakorralise päevakorrapunktina NATO edasise laienemise perspektiive, vahendas Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni pressiesindaja Kaja Sõrg. Komisjoni esimees Wogau viitas vajadusele tagada NATO laienemisele esmalt liikmesriikide avaliku arvamuse toetus ning samuti võimalusele saavutada Venemaaga kõnealustes küsimustes pakettlahendus. Tunne Kelam väljendas oma tugevat «reservatsiooni» reserveeritud hoiaku suhtes. «Meie esmane ülesanne on lähtuda oma põhimõtetest ja väärtustest,» ütles ta.

Olgem ausad, sellega näidatakse Venemaale, et Euroopa Liit pole piisavalt tugev, et talitleda vastupidiselt sellele, mida soovib meie suur naaber. Nõusutun täielikult Kelami seisukohtadega.

Eesti pole viiele rikkaimale riigile ikka lähemale jõudnud

Eesti pole viimase aastaga viiele Euroopa rikkamale riigile grammikestki lähemale jõudnud – jõukuse edetabelis oleme endiselt 23. kohal. Eurostati kogutud esialgsete andmete kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) eelmisel aastal ühe inimese kohta küll 1800 euro ehk pisut enam kui 28 000 krooni võrra, kuid ka teised riigid pole maganud.31 riigi võrdluses jääb Eesti viienda koha hõivanud Taanist maha pisut enam kui 30 000 euroga inimese kohta. Esikohal platseeruva Luksemburgi SKT oli aga mullu ühe elaniku kohta 77 300 eurot ehk enam kui 65 000 eurot Eestist rohkem.

Me ei jõua sinna nii pea ja ma üldse kahtlen, kas see on üldse kunagi võimalik. Väikeste EL riikide SKT-d on minu arvates Eesti käeulatusest vähemalt hetkeperspektiivis küll väljas.

Martin Kala arutlus selle ümber, kas eestlast ei huvita Euroopas toimuv

Hiljuti Euroopa Parlamendi kohta avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgus, et 54 protsenti Eesti elanikest ei ole hiljuti lugenud ajakirjandusest, näinud internetist ega kuulnud raadiost või televisioonist infot Euroopa Parlamendi kohta. 74 protsenti oli «halvasti informeeritud» saadikute tegevuse kohta ning ülekaalukad 82 protsenti küsitletuist ei osanud isegi kosta, mis aastal (!) toimuvad järgmised Euroopa valimised. Paradoksaalne, et ometi leidis julgelt üle poole eestlastest, et euroinstitutsioonidest peaks nende arvates kõige suurem otsustusõigus olema nimelt rahvamandaadiga saadikutel. Mure põhjusi võib välja tuua mitmeid. Esiteks, et Euroopast lihtsalt kirjutatakse vähe. Nõnda palju on juba lugeda argimurede kohta ja kui jääbki üle hetk kohvipausiks, pöörab eestlane ilmselt lehekülje Paris Hiltonile («Tal on 17 paljunemishullu koera») ja Liis Lassile, et suvalise müraga oma mõtteid mujale peletada, või siis loeb pigem meeliköitvamatest USA presidendikampaania vaidlustest ning üleilmsest majanduskriisist kui Euroopast. Täisartikkle asub siin.

Ega Postimehe välispoliitika osa pole tõesti eriti suur. Euroopa teemat tuleks vanemate inimeste seas promoda küll rohkem. Ega ka minul erilist aimu pole sellest võimutäiusest, mis Euroopa Komisjonil ja Parlamendil on ning mis mõju on üldse nendel arvukatel resolutsioonidel ning otsustel seal.

Parlamendikomisjonid: vajame energiajulgeolekukeskust

Balti riikide kaitsekomisjonid kutsuvad üles arutama Balti riikide piirkonna energiajulgeolekukeskuse rajamist, mis aitaks tegeleda energiajulgeoleku probleemidega.Samuti rõhutavad nad vajadust Balti riikide piirkonna integreerimiseks Euroopa energiasüsteemi. Samuti märgivad komisjonid oma 2. aprilli avalduses, et NATO peaks säilitama avatud uste poliitika, mis võimaldab alliansiga ühineda demokraatlikel riikidel ning toetavad Ukraina ja Gruusia püüdlusi liikmelisuse tegevuskavaga liitumiseks Bukaresti tippkohtumisel. Komisjonid rõhutavad ka, et NATO peab jääma tõhusaks kollektiivse kaitse alliansiks ning Euro-Atlandi julgeolekualase dialoogi tähtsaimaks toimumiskohaks.

Energiaküsimusest sõltub liidu iseseisvus. Ühise energiavõrguga oleks suur samm selle suunas kindlasti astutud. Eesti võiks tuulikute pargi rajada Hiiumaa külje alla. Tuule puhudes saaks ülejääva energia Rootsi transportida ning kui tuult poleks, ostaks rootslaste hüdroenergiat.

Horvaatia loodab ELi pääseda aastal 2010

Euroopa Liidu laienemisvolinikuga kohtunud Horvaatia välisminister Gordan Jandrokovici sõnul loodab tema kodumaa 28. euroliidu liikmeks saada ülejärgmisel aastal. Jandrokovic teatas pärast kohtumist volinik Olli Rehniga, et loodab juunis seitsme uue laienemispeatüki avamist. Kokku on neid 35, millest siis jääks avamata veel tosinkond, teatas EU Business. Rehn pani Zagrebile südamele, et liikmeks saamiseks on eelkõige vaja parandada avaliku halduse, kohtuvõimu ja korruptsioonivastase võitluse tööd. Probleeme ilmnevat ka konkurentsipoliitikas ning riigihangete korraldamisel.

Ei oska tõesti õelda, kui reaalne see on. Kohtuvõimu ümberkorraldmine on ülesanne, mida on minu arvamuse kohaselt raske kahe aastaga täiuslikult täide viia.

Riigikogus moodustati Eesti-Belgia parlamendirühm

Täna moodustati Riigikogus Eesti-Belgia parlamendirühm, mille juhiks on Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Andres Herkel. «Me oleme harjunud nägema Brüsselis Euroopa Liitu, aga peaksime rohkem tähele panema Belgiat, kes on meie väga hea partner,» ütles Andres Herkel riigikogu pressitalituse vahendusel. Belgia parlamendirühma kuuluvad Maret Merisaar, Ivi Eenmaa, Aadu Must, Aivar Riisalu, Mark Soosaar ja Margus Tsahkna. Käesoleva aasta juunis on oodata Eestisse ametlikule visiidile Belgia kuningat Albert II.

Minule sellega seoses eriti positiivseid emotsioone ei tulnud silme ette. Pigem tekkis küsimus, kas nii saavad riigikogu liikmed juurde lisatasu komisjoni kuulumise eest? Kas nüüd tuleb varsti veel 25 parlemendirühma?

ELi tee-ehitusi ohustab 600-miljardiline kallinemine

Euroopa 30 kõige olulisemat transpordiprojekti võivad minna juhtimisvigade tõttu palju kallimaks kui esialgu ennustatud, küsimuse all on, kuidas suudavad mõned rahahädas siplevad valitsused need ellu viia. Nigela juhtimise, planeerimisraskuste, projektide muutmise, kohtuasjade ja finantseerimisraskuste tõttu võivad Euroopa transpordiprojektid kallineda 40 miljardi euro võrra (626 miljardit Eesti krooni), ütleb PricewaterhouseCoopers (PwC) Euroopa Parlamendi tellimusel tehtud hinnangus.

Ma olen kogu aeg mõelnud, kui efektiivselt neid eurorahasid lõpuks ära kasutatakse. See on suure ohhooga alganud projekti mõõn. Pealegi peaks meie käesoleva “peak oili” tingimustest rohkem rõhku minu arvates panema rongiliiklusele, üritades muuta seda üleeuroopaliseks.

ELi reformileppe vastased avaldasid Toompeal meelt

Euroopa Liidu (EL) reformileppe vastased avaldasid täna Tallinnas Toompeal leppe vastu meelt ajal, mil riigikogu arutas Lissaboni lepingu ratifitseerimist. Meelavalduse korraldaja Argo Loo ütles, et piketil osales kokku 16 inimest, kelle meelest võiks Eesti olla riik, mitte liiduvabariik. Meeleavaldajad nimetavad Lissaboni leppe ratifitseerimist riigipöördeks, kuna nende hinnangul muudetakse EL reformileppe toel riigiks.

Minu arvates on see väga hea! Ise ma küll pooldan Lissaboni lepingu ratifitseerimist, aga kriitika on alati teretulnud, sest miski pole kunagi ideaalne. Loodame ainult, et need protestivad inimesed suutsid anda ka konstruktiivset kriitkat ning on ka keegi olemas, kes seda kuulda võtab.

Euroliidu organisatsioonid võitlevad innukalt toiduvärvide kasutamise vastu

Möödunud aasta septembris hoiatasid britid lapsevanemaid sünteetiliste toiduvärvide eest, kuna need võivad lastel põhjustada hüperaktiivsust. Nüüd soovivad Toidu Standardite Agentuur (FSA) ja Euroopa Toiduohutuse Agentuur (EFSA) toiduvärvide kasutamise keelata.

Nelikümmend kaks avalikes huvides tegutsevat organisatsiooni kaheteistkümnest euroliidu liikmesriigist, Eesti Tarbijakaitse Liit nende hulgas, pöördusid Euroopa Komisjoni tervisevoliniku poole palvega keelustada kuue laste hüperaktiivsust põhjustava toiduvärvi kasutamine. Värvid, mis keelustada taheti, on E102 tartrasiin, E104 kinoliinkollane, E110 päikeseloojangukollane, E122 asorubiin, karmosiin; 124 erkpunane 4R ja E129 võlupunane AC.

Euroopa Toiduohutuseamet EFSA on tarbijakaitse liidu teatel nõustunud uuringu tulemustega, kuid ei näe mingit alust tegutsemiseks. Euroopa Komisjoni kutsutakse pöördumisega üles võtma suuremat vastutust.Vastasel juhul on tarbijakaitse liidu arvates küsitav, kas EFSA on õigustanud oma rolli toiduohutuse eest seisja ja tarbija kaitsjana. Pöördumine edastati ka Katrin Saksale, kes tegeleb tarbija-ja keskkonnaprobleemidega Europarlamendis.

Euroopa saab üleilmastumise enda kasuks pöörata

Euroopa Komisjoni täna avaldatud uuest ulatuslikust uuringust selgub, et Euroopa sotsiaalne mudel on elujõulisem kui kunagi varem, kuid vajab ajakohastamist, et suuta edukalt toime tulla üleilmastumisega seotud väljakutsetega.

Hiljutine Eurobaromeetri arvamusküsitlus osutas, et peaaegu pooled eurooplastest tunnetavad üleilmastumist kui ohtu oma riigi töökohtadele ja ettevõtjatele. Kuid uus uuring „Kas Euroopa sotsiaalsüsteem on üleilmastumiseks valmis” osutab, et need hirmud on paljuski põhjendamatud. Mitmetes Põhja-Euroopa edukama majandusega riikides, kus on kõrged tööhõive näitajad ja sissetulek jaotub võrdsemalt kui mujal maailmas, on ka avaliku sektori tegevus ulatuslik ja tõhus.

Samuti ei ole uuringu kohaselt mingeid tõendeid selle kohta, et üleilmastumisega kaasneb sotsiaalse kindlustatuse vähenemine. Viimase kahekümne aasta jooksul on Euroopa Liidus sotsiaalkindlustusega seotud kulude osatähtsus SKTst olnud märkimisväärselt stabiilne, püsides alates 1990. aastate algusest 30% piires. Andmed osutavad jätkuvatele edusammudele ka sellistes laialdast toetust leidnud sotsiaalvaldkondades nagu sugudevahelise võrdsuse suurendamine palkade maksmisel ja tööhõivepoliitikas, isegi kui erinevused on siiski märkimisväärsed. See viitab asjaolule, et mitte sotsiaalse reguleerimise ulatus vaid see, kuidas seda rakendatakse, tagab edu konkurentsi vallas.

Uuringust selgub samuti, et üleilmastumisega kaasnevate võimaluste kõige paremaks kasutamiseks peab EL kaasajastama sotsiaalpoliitikat ja investeerima inimressurssi. Selleks peab EL vastu võtma mitmeid meetmeid, eelkõige: tagama majanduse konkurentsivõime, investeerides tulevikuvaldkondadesse ning kohandudes kliimamuutustega seotud nõuete, elanikkonna vananemise ja uute konkurentsiallikatega; suurendama paindlikkust, tunnistades, et üleilmastumine eeldab muutusi majandus- ja sotsiaalvaldkonnas ning et sellega kaasnevad kulud, mis omakorda eeldavad ressursside ümberpaigutamist; edendama sotsiaalmajanduslikku haldust, et muutustele kaasa aidata ELi ja liikmesriikide ühise tegutsemise kaudu.

Lissaboni leping - poolt või vastu?

13.12.2007 allkirjastasid EL liidrid Lissabonis pidulikult Euroopa Liidu reformilepingu, millele Eesti poolt kirjutasid alla peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet. Euroopa Liidu aluseid reformiv leping kannab Lissaboni lepingu nime. Leping töötati välja Euroopa põhiseaduse lepingu baasil.

Ansipi sõnul muutub otsusetegemine Euroopa Liidus lihtsamaks ja kiiremaks ning pikeneb nende valdkondade nimekiri, kus otsused tehakse ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamusega. Lisaks muudab see tõhusamaks ka Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika toimimise.

Urmas Paeti sõnul võimaldab Lissaboni leping esmajoones suurendada Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tegevuse tõhusust. Lissaboni lepinguga saab Euroopa Liidu aluslepingutega võrdse õigusmõju ka põhiõiguste harta, et kõigi ELi kodanike õigused ja vabadused oleksid täiel määral kaitstud. Lepe sialdab ka solidaarsusklauslit, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud andma abi kõigi enda käsutuses olevate vahenditega teisele liikmesmaale, kes langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, teda tabab terrorirünnak, juhtub loodusõnnetus või inimtegevusest põhjustatud õnnetus. Ka pärast Lissaboni leppe jõustumist jääb Euroopa Liit riikide liiduks ega muutu liitriigiks.

Antud leping on ka paksu pahameelt tekitanud ja toonud meeleavaldajad tänavatele, kuna arvatakse, et tehtavad reformid muudavad EL riigiks.

Reformierakondlane Gräzin samuti ei poolda Lissaboni lepingut, aga teistel põjustel, kui põhiseaduseleppe korral. Siis ähvardas põhiseadusleping Gräzini arvates tõesti rahvusriik. Nüüd aga on hirm vastupidine. «Tänane Euroopa Parlamendi tugevdamine tähendab seda, et meie osa Euroopa asjade otsustamisel oluliselt väheneb. Järelikult struktuurne viga on see, et see praegune paber annab võimu sinna, kus meil on kuus saadikut Saksamaa 90 vastu,» ütles ta ning lisas, et see on Eestile ohtlik ja sellisel kujul vastuvõetamatu.

Dokument hakkab kehtima 2009. aasta 1. jaanuaril, juhul kui sellega on nõustunud kõik 27 liikmesriiki ning andnud oma ratifitseerimiskirjad hoiule Itaalia valitsusele.

Eurooplus

Eurooplus on meie rahva eesmärgiks olnud "Noor-Eesti" aegadest. Me oleme seda kujutanud kui ideaali, mis on mõjunud igati hästi - riigi arengut on algmõte lausa kolossaalselt mõjutanud. Ühest mõttest on sündinud mitmed ja mitmed teod. Enam ei kehti niivõrd fraas saagem eurooplasteks, kui olgem eurooplased. Ma arvan, et see iseenesest on raskemgi. Raskused aga tähendavad pigem head kui halba, sest neid järjest ületades saavutame me midagi palju rohkemat kui varem on olnud. Mina soovin, et Eesti saavutaks sellise taseme, et meie saaks olla mõnele riigile - et nad tahaks olla nagu EESTI, just nagu meie riik vaatab prestiižikamate maade poole selles suures liidus. See on üks eesmärkidest, mille poole püüelda.

Euroopa meie igapäevaelus

Euroopa Kevadpäeva eesmärgiks on minu arvates julgustada noori arutama ja mõtlema Euroopa teemade üle, et nende peas käiks mingi hetk klikk (kui ei ole ära käinud), et kuulge, me elame juba tükk aega Euroopas! Mind on juba tükk aega pannud imestama see, kui kauge meie maailmajagu ikka päris paljude inimeste jaoks tundub. Peamine suhtumine on ikka see, et ah mine sina ka oma Euroopa jutuga sinnasamusesse, sest mis see Euroopa ikka meisse puutub? Selle järjekordse Kevadpäevaga tahaksin mina natukenegi rohkem uurida ning teadvustada, mis nurkade pealt täpsemalt Euroopa meile vastu vaatab.

Meie ühised Euroopa väärtused.

"Euroopa kodanikele, Euroopa kodanike Euroopale pole sugugi vähem tähtis, et me teaksime – kes me kõik oleme, kust me kõik tuleme ja kuidas me kõik tänasesse jõudsime" (T.H.Ilves). Just selliste Eesti Vabariigi presidendi sõnadega alustaksin mina meie esimest ajaveebi sissekannet. Tõsi ta on, et oleme jallegi ühe liidu liikmed. Kuid seekord on liitumine olnud vabatahtlik ja eesmärgid palju suuremad kui kunagine sirbi ja vasarakesega punane lipp või plaanimajandus eal oleks võimaldanud. Suveräänse riigina oleme me sunnitud oma huvidest loovutama ivakese, kuid ainult selleks, et see pärast tagasi saada tervikliku ja toimiva liidu näol. Liidu näol, kes seisab Euroopa rahvuslike huvide eest.
Siin me nüüd jälle oleme, noored eurooplased, tähistamas pikka Kevadpäeva Euroopas, pidades Euroopa blogi, mille eesmärgiks pole rohkem ega vähem kui end ja teid kursis hoida Euroopa kultuuri-, majandus- või mistahes uudistega. Sest kõik need uudised puudutavad juba ammu ka meid.
Ja kui hästi läheb siis ehk saame sel aastal ka lennukiga sõita.

Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks! Gustav Suits, Noor- Eesti, 1905.