Räägiti oma keele säilitamisest elavana - kõne-ja kirjakeele kõrval riigikeelena ja teaduskeelena. Euroopa Liidu ja globaalsete korporatsioonide võimu erinevuse teadvustamisega on läinud väikerahvad ärevaks. Meie mõtlemist suunavad Euroopa bürokraatia ja vastav mõtteviis ning keelekasutus. Raha ja mõnu tõotavate rahavoogudega pole ju isu võidelda. Aga sisimas on tõrge: rahvuslik identiteet on ohus.
Globaalsed majandusprotsessid ja Euroopa toimimine on väikesele inimesele hoomamatud, kaasarääkimine neis nõuab täna eriteadmisi. Nii seisame taas oma emakeele eest ka võimukeelte vastu, sest sellest sõjast saame me aru (olgugi, et tegelikult on kuri mujal). Oleme käpukil keerulisema võimumaailma ees - ei jää üle muud kui uuesti üles võtta trotslik keelevastupanu nagu me seda varem oleme teinud.
12 comments:
Meie mõtlemist suunavad Euroopa bürokraatia ja vastav mõtteviis ning keelekasutus. Igati nõus!
Eesti keele eest seismine vene ajal oli legaalne vastupanuliikumine.Nüüd teadvustatakse inglise keele survet, aga ohuks kaunile emakeelele on ka kirjaliku vormi võtnud kõnekeel. Arvan,et meie emakeel on igati ohustatud,kuid olen ka kindel,et meie keel on purustamatu ja selle tõestamiseks peaks oleme rohkem isamaalisi üritusi. Näiteks laulupeod. Juba kui vaadata meie muusika tundi.. Võiksime pigem laulda eesti keelseid laule.
Meie keel on säilinud ka okupatsiooniperioodi ajal, kus välismaalasi toodi rongide ja veoautodega meile juurde. Ma arvan, et rahvasteränne on küll väga avatud, aga see on Eestile vaid lühiajaline probleem, kus noored tööd mujalt otsivad ning meile võõrtööjõud sisse voolab. Majanduse arenguga ja heaoluühiskonna kujunemisega on sellel probleemil ilmselt mingi aja pärast lõpp.
Meie keel jääb tõenäoliselt püsima veel kauaks, ei suutnud seda välja suretada ei nõukogude aeg ega tõenäoliselt suuda ka inglise keel. Ma arvan, et rahvasteränne on küll väga avatud, aga see on Eestile vaid lühiajaline probleem, kus noored tööd mujalt otsivad ning meile võõrtööjõud sisse voolab. Heaoluühiskonna väljakujunemisega peaks see probleem kindlasti lahendatud olema.
Mina kipun kahjuks arvama, et eesti keel sureb kunagi välja. Juba praegu solgistavad meie emakeelt barbaarsed laenud võõrkeeltest. Kuna ka eestlaste arv väheneb ja meie väljaränne kodumaalt on suur, on üha raskem meie keelt jalul hoida. Ei taha ju Eesti riik teistest riikidest majanduslikult maha jääda, mistõttu ka lai inglise keele kasutus. Masendav on ka näide koolist, kus me kõik võime teha tähelepanekuid selle kohta, kuidas paljudel õpilastel on inglise keel paremini keelel, kui seda on eesti keel. Samuti on eestlastel hääbumas see ühtekuuluvustunne ja vastupanuvõime, mistõttu ma arvan, et meie emakeel on ohustatud kui kunagi varem.
Erinevad rahvad peavad siiski omavahel suhtlema ning selleks keeleks on kujunenud inglise keel. Arvan, et võimatu oleks teha nii, et kõik asjaajamised toimuksid eesti keeles. Ei usu ka seda, et inglise keele pärast kaoks nüüd eesti keel. Inimsed Eestis suhtlevad omavahel siiski eesti keeles ning see jääbki alatiseks nii.
Eesti keel on olnud l2bi aegade tugev ja on t2nu sellele s2ilinud t2nap2evani.Roh´kem peaks mõtlema keele s2ilitamise peale.
Arvan,et on igati mõistetav, et rahvad vajavad ühist keelt, mille abil omavahel suhelda. Suhtlemise keeleks on kujunenud inglise keel. Kuigi rahvaränne on avarate võimalustega,ei usu ma, et see mõjutaks eesti keele säilimist nii suurel määral,et see täielikult ohtu satuks. Eesti keel on üle elanud okupatsiooniperioodi, rahvas on tundnud vajadust ning ühtekuuluvust,et hoida vene keele kõrval alati alles ning tähtsal kohal ka eesti keelt. Ma ei väida,et eesti keele ja kultuuri säilitamine poleks ohus, kuid arvan, et eesti rahvas oskab siiski piisavalt väärtustada meie keelt ja kultuuri, ning luua meile see tee ka edaspidi tulevikku.
Ma ei näe probleemi nö eesti keele muutumises. See on loomulik, et kui riik ja inimesed arenevad, siis ka areneb kõneldav keel. Kellel on näiteks vanavaemad maalt pärit, siis võib ka nende jutust kuulda meie jaoks ammu unustatud või võõraid väljendeid. Hetkel muudavad kindlasti meie keelt inglise keele mõjud, aga tegemist on kõigest evolutsiooniga.
Meie keel jääb tõenäoliselt püsima veel kauaks. Ma arvan, et rahvasteränne on küll väga avatud, aga see on Eestile vaid lühiajaline probleem, kus noored tööd mujalt otsivad ning meile võõrtööjõud sisse voolab. Heaoluühiskonna väljakujunemisega peaks see probleem kindlasti lahendatud olema.
Post a Comment