EL roll maailmapoliitikas - tegelikkus ja võimalused
EL on juba praegu mõistlikkuse hääl maailmas. Me oleme oma südameasjaks võtnud jätkusuutliku arengu ja kasvuhoonegaaside vähendamise. Muredes keskkonna pärast on EL maailmas eestkõneleja. Ühendkuningriigis korraldatud valitsuse uuringu kohaselt on noorte suurimaks hirmuks hirm maailma tuleviku ees. Eurooplased vaatavad juba praegu maailma kui ühte tervikut ning oleks tore, kui meie võim maailmapoliitika kujundamisel oleks suurem.
.jpg)
Euroopa Liit on oma olemuselt väga unikaalne, ta ei ole küll suveräänne riik, kuid ometigi peitub selle taga rohkem, kui pelgalt valitsuste vaheline organisatsioon. Majanduslik kaal maailmas on meil väga suur, globaalselt oleme omandanud juhtrolli kaubanduse liberaliseerimise läbirääkimistel. See kõik põhineb muidugi omakasul. Euroopa Liit loodi majanduslikuks organisatsiooniks, poliitilisi volitusi on temal siiamaani suhteliselt vähe. Praegu on liidus 27 riiki, kes kõik on suured isiksused. Omakasu nimel tehakse loomulikult koostööd, aga ühtset välispoliitikat kooskõlastada on juba palju raskem. Mõningaid suurriikide ajaloost tulenevaid erinevusi arvestades on ka senine ühtne välispoliitika olnud väga ebamäärane. Kahjuks ei ole me eriti tõsiseltvõetavad, kui seisukohad erinevates välispoliitilistes küsimustes on erinevad. Edaspidi tuleb nii liidusiseses kui ka välises poliitikas olla mõistlik. Mõistlikkus on sõna, mis peaks Euroopa Liidu võti tulevikku olema. Ühist seisukohta polegi tihti nii raske leida, lihtsalt tuleb arvestada teiste arvamusega ning eesmärgi nimel enda isekusest loobuda. Euroopa Liit peab sisemiselt efektiivselt toimima. Europa.eu lehel on kirjas, et kuna sõjatehnika muutub üha keerukamaks ja kallimaks, peavad liidumaad edaspidi tegem üha rohkem koostööd relvade tootmisel. See on väga õige arengusuund, nii on võimalik üldpildis vähendada relvastusele minevaid kulusid ning ühtlasi ka suurendada meie sõjalist potentsiaali ja sõjaväe mobiilsust. Jõud loeb tänapäeva maailmas kahjuks isegi liiga palju. Victor Hugo on küll öelnud, et kunagi tuleb päev, kui kuule asendavad valijate hääled. Seniks tuleb hoida enda relvajõudusid konkurentsivõimalisena. Seda ei pea tegema investeeringute kogumahu suurendamisega, vaid suurema riikidevahelise koostööga.
Sobilik oleks Euroopa Liitu võrrelda täiesti tavalise perekonnaga. Isa Jaan töötab Tartu ülikoolis lektorina. Tema soov on järgmine aasta minna Uppsala ülikooli majanduslektoriks, et ennast ametialaselt täiustada ja saada uusi kogemusi. Samal ajal on peres ilmnenud probleeme. Poeg Mart on 14 aastane ning jäänud just juba teist korda suitsetamisega vahele. Peretütrel Tiinal on viimasel ajal ilmnenud raskused õpingutega ning ta kurdab, et tema vanemad ei tegele piisavalt temaga. Kui pereisa läheks aastaks välismaale tööle, halveneks olukord peres veelgi. Nii soovitab ka pereema Mari, kes toetab Jaani igati tema soovides, et oleks targem mõni teine aasta ennast täiendama minna. Jaan on mõistlik mees ning nõustub. Uppsala ülikooli läheb ta alles aastate pärast. Siis on tänu vanemate hoolitsusele perekonnaprobleemid rahunenud ning Jaan võib ennast minna ametialaselt koolitama. Seda lugu ei saa mitte kuidagi võtta, kui üksühest võrdlust EL-ga, kuid see teguviis iseloomustab minu arvates väga hästi seda, milline peaks EL lähemate aastate arengusuund olla. 2004.aastast alates on ühendusega liitnud 12 riiki. Seega kõigepealt tuleks keskenduda EL sisepoliitikale, tuleb aidata uutel liikmesriikidel integreeruda Euroopa Liidu vanade ja hästiarenenud riikidega. Piirkonniti on erinevused väga suured ning tuleb aidata väetimatel riikidel saada võrdseks partneriks juba varem liidus olnud riikidega. Kui sisepoliitikas on kõik korras, siis võib hakata juba tugevalt sekkuma maailmapoliitikasse. Oleks rumal öelda, et meid praegu mitte keegi ei kuule, meid võetakse kuulda juba meie suuruse tõttu ning Euroopa Liit on ju maailma suurim kaubavahetaja. Lihtsalt praegu on maailmas võtmeküsimus energia, sellest ei saa üle ega ümber.
Energiallikad, mis on praegu kasutusel, on peamised taastumatud. Neid taastumatuid energiaallikaid EL kahjuks ei oma märkimisväärsetes kogustes. Sellepärast ei ole ka kohe hakata mõtet mängima laia lehte, asja tuleb diplomaatiliselt võtta. Euroopa Liit on partner, kelle häält võetakse juba praegu maailmas kuulda. Kui EL teeb praegu õigeid otsuseid, saavutab meie maailmajao riikide kogum maailmas juhtiva rolli. Kõik eeldused selle jaoks on olemas. Selle jaoks tuleb suunata suuri rahasid teadusesse, eriti alternatiivenergiallikatesse. Kui 2004.aastal oli Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist teadusesse paigutuv raha protsendimääraga 1,9, siis aastaks 2020 peaks see olema juba 3%. Arengusuunda on küll sellega näidatud, kuid kas see muutus liiga väike siiski ei ole? USA-le jääme me ikka alla ning sellest ei pruugi teaduspõhise ühiskonna loomiseks piisata, mis oleks maailmas konkurentsi-võimeline. Noorte teadlaste tööd peab väga agaralt soodustama, sest üks geniaalne mõttevälgatus võib tähendada palju. Nii oleks aastate pärast EL energiamajandus peaaegu täiesti sõltumatu teistest maadest. Iseseisvalt majandav energiamajandus tähendab ka väga suurt sõltumatust teistest riikidest. Energia pärast ei peaks me enam muretsema. Näib küll naeruväärselt liiga lihtne jutt, et leiutame midagi uut ja kõik on korras. Aga on meil mõnda muud võimalust?
Aafrika liigub üha rohkem meie tähelepanu keskmesse. Must Manner on ideaalne näide kõigist neist hädadest, mis on hetkel maailmas aktuaalsed. Seal on näljahädad, puhast joogivett napib, AIDSI levik on tohutu, suuremad jõed kuivavad ja nii edasi… Kuidas seostub see Euroopa Liiduga? Siiski, Aafrika viletusest saame meie üha rohkem osa. Kõik on näinud kindlasti pilte poolnälgivatest aafriklastest, kes üritavad kitsukesete paatidega kuidagi üle Vahemere pääseda. Kõigi nende põgenike sissesulandumisega meie ühiskonda on väga raske hakkama saada, võib isegi õelda, et suisa võimatu. Malta on selle teema eriti tõsiselt esile toonud. Kultuuriline erinevus on väga suur ning sotsiaalne koormus meie ühiskonnale on tohutu. Mingisugused ühekordsed rahasüstid ja humanitaarabi ei aita enam ammu. Õnneks on olnud Cotonou leping tugev algus selle visiooni teostamiseks. Selle eesmärgiks on soodustada ja kiirendada kultuuri ning majanduse arengut ja tugevdada ja mitmekesistada suhteid EL-ga. Aafrika jalule aitamiseks on vaja tõsiseltvõetavat arengukava. Ilus on muidugi rääkida ajaloolisest taagast, mis meid Aafrika ees kohustab, see aga ei huvita tegelikult mitte kedagi. Must manner peab tulevikus efektiivselt ise hakkama saama ja selleks peab Euroopa Liit oma õla tugevalt alla panema, eriti sümpaatne on minu jaoks Aafrika Liidu idee toetamine. Me võime selle kõik lahterdada küll heasüdamlikkuse alla, aga tegelikult on see meile kasulik. Lõpeks põgenike vool ning tulevikus oleks meil juures üks tugev liitlane.
Euroopal pole siiani olnud tugevat ja ühtset välispoliitikat, võib öelda, et ühine välispoliitika on siiani peaaegu üldse puudunud. Kui mei ei taha edaspidi maailma, kus domineerib üks suurriik, siis on vaja ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Tulemused ei saabu küll üleöö, kuid nende nimel tuleks juba täna hakata vaeva nägema.
21 comments:
Väga mõtlemapanev lugu.
See näide perekonna kohta oli natuke mööda, sest täiskasvanud (ehk siis hästiarenenud ELi riigid; vanad liikmed) ei ole absoluutselt üksteisega ühel nõul ja see ongi peamine põhjus, mis ELil oma mõju maailma asjade ajamisel suurendamast takistab. Ja kui võtta arvesse veel kõik uued liikmed, saab ühe õige kirju seltskonna.
Kindlasti oleks EL maailmas kõige võimsam jõud, kui EL ajaks väga ühtset välispoliitikat, aga antud oludes pole see lihtsalt võimalik. Oleks küll võimalik ajada ühtset välispoliitikat mõnes tähtsas strateegilises valdkonnas (energeetika), kuid ka see nõuaks suuri pingutusi, sest millegi muutmiseks peab alati pingutama.
Kommentaar hakkab pikaks muutuma ja rohkem ei viitsi, muidu võiks selle jutu kallal veel ilkuda=)
Tõnu, keda või mida siis sina pead kõige võimsamaks jõuks?
Oleneb, kust otsast vaadata. Antud hetkel ei olegi selget kõige võimsamat jõudu, sest majandus on nii läbipõimunud, et võttes välja ühe teguri (nt. "kaotades" maailmakaardilt Venemaa/Hiina/EL/USA), ei oleks maailma majandus tervikuna sama mudeli järgi enam jätkusuutlik.
Sai pisut segane ja faktivaene jutt (kell on palju), aga mõte oli selles, et päris selget kõige võimsamat jõudu pole, kuid osapooli, kellel oleks eeldusi selleks muutuda, on tegelikult üsna mitmeid (eeldaddes, et nn superjõuks üldse on võimalik muutuda)
PS! Mu järeldus, et ühtse välispoliitika korral oleks EL kindlasti maailmas kõige võimsam jõud oli tagantjärele mõeldes isegi pisut ennatlik, aga ühiskonnaõpetuse kodune töö oli siin lihtsalt vähemalt 20 korda postitada ja siis ma kirjutan oma esimesed mõtted kohe ära.
PPS! Kui midagi jäi arusaamatuks, siis ma võib-olla homme selgema peaga seletan pikemalt lahti oma mõtted:)
Üks mind hirmutav fakt on see, et 70% maailma tornkraanadest on püsti Hiinas. Muidugi hea ärivastu korral on Hiinast võimalik napsata kasumid, mille rentaablus ulatub sinna 500-700% kanti.
Mõtlemapanev tõepoolest. Tõeline maailmapoliitiline jõud saaks Euroopast siis, kui ühtlustada liikmesriikide välis- ning majanduspoliitikad. Aga siis võiks liidu juba ümber nimetada... Näiteks Euroopa Ühendriikideks. Aga igatahes, kui Euroopa Liidu sisetülid suudetaks lahendada ning reageeritaks poliitilistele muutustele ühtsemalt, oleks EL maailmas veel arvestatav poliitiline jõud.
See artikkel pani mind tõisemalt mõtlema Euroopa Liidu tuleviku üle. Aga Euroopa Liitu saab võrrelda perekonnaga nii, et perekonnas tuleb teha väga tihti kompromisse, et kõik oleksid rahul ja suhted oleksid head. Nii on ka Euroopa Liidu välispoliitikaga. Me ei saa endale ühtset ja tugevat välispoliitikat, kui me ei tee kompromisse!
Ei vaidle vastu eelmiste postitajate ütlustega.Tõesti, see on mõtlemapanev.Eriti Aafrika ja energiaallikate jutt.Olen absoluutselt nõus, et Aafrikat tuleb toetada hulga. EL on arutanud Aafrika probleemi juba väga kaua.Ikkagi pole jõutud otsusele.Saadetakse abi, aga tõsiselt see ei aita.See tarbitakse ära ja on probleem uuesti liikvel.
Energiaallikate küsimus on lahtine...
Paljud on eesmärgiga ehitada tuumajaamu ja teine osapool arvamustega kasutada looduses olevat energiat.
Mina isiklikult toetaks tuumajaama rajamist... On arutatud ka vesiniku kasutamist, mis oleks isegi parem variant.Aga kõik see nõuab raha.
Minu arvates püsibki kogu EL ainult kompromisside najal. Aafrika probleemi lahendamine nõuab kompromisse ja aega ning energia küsimus samuti.
Karl on ilmselt keskendunud noorimatele liikmesriikidele ja nende probleemidele, mis on sama tähtsad ja mängivad sama olulist rolli EL-u võimsamaks muutumisel. Probleem pole ainult hästiarenenud EL riikide erimeelsustes, vaid ka väiksemate EL riikide muredes.
Kett on täpselt nii tugev kui on tema nõrgim lüli!
Nii et see perekonna näide toimib küll.
Isa Jaan töötab Tartu ülikoolis lektorina. Tema soov on järgmine aasta minna Uppsala ülikooli majanduslektoriks, et ennast ametialaselt täiustada ja saada uusi kogemusi. Samal ajal on peres ilmnenud probleeme. Poeg Mart on 14 aastane ning jäänud just juba teist korda suitsetamisega vahele. Peretütrel Tiinal on viimasel ajal ilmnenud raskused õpingutega ning ta kurdab, et tema vanemad ei tegele piisavalt temaga. Kui pereisa läheks aastaks välismaale tööle, halveneks olukord peres veelgi. Nii soovitab ka pereema Mari, kes toetab Jaani igati tema soovides, et oleks targem mõni teine aasta ennast täiendama minna. Jaan on mõistlik mees ning nõustub. Uppsala ülikooli läheb ta alles aastate pärast. Siis on tänu vanemate hoolitsusele perekonnaprobleemid rahunenud ning Jaan võib ennast minna ametialaselt koolitama.
See näide ei sobi eriti jah, nõustun Tõnu-priiduga et hästiarenenud EL riigid ei ole üksteisega ühel nõul
Olen Tõnu-Priiduga samal arvamusel. EL'i vanad liikmesriigid ei ole tõesti ükstesiega ühel nõul, kui tuua näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa.
EL-i arengut takistab suuresti ka sõltuvus Venemaast. On ju paljud vanad liikmesriigid suurteks osalejateks Gazpromi projketides nagu North- ja South-Stream.
Tõnu-Priit on vaatamata kellaajale üsna tarka juttu ajanud...
EL areneks tunduvalt kiiremini, kui olla ühel nõul, aga see pole eriti tõenäoline, sest EL-is on koos niivõrd palju erineva rahvastiku ja kultuuriga riike ning ei saa loota, et neil on ühesugused eesmärgid või prioriteedid.
See on artikkel on tõesti mõtlevapanev
Aafriklaste aitamise poolt olen!
Suht keeruline on hetkel 27 riigi vahel ühistele otsustele jõuda, kuid kui see oleks võimalik, siis oleks päris hea.
Eneriga vallast - ma olen tuumaenergia poolt!
EL peaks midagi muutma endas..seega ei oskagi kohe midagi tarka selle loo kohta öelda..
Kindlasti on EL suur organisatsioon, mis otsustab nii mõndagi. Asi on selles, et EL koosneb väga paljudest erinevatest riikidest, mis aeglustab läbirääkimisprotsessi ja alati ei jõutagi selleni. Kui võrrelda EL-u ja Ühendriike, siis on erinevus selles, et Ühendriigid saavad tegutseda kompaktselt ja kiiremini, aga EL'l kulub otsusele jõudmiseks kauem aega.
Kindlasti ei saa võrrelda otseselt EL'tu ja Ühendriike, sest tegemist on siiski organisatsiooni ja riigiga, aga need kaks jõudu on hetkel maailmas võimsaimad.
EL riikide hulgas on palju riike ning on loomulik,et ühemeelsust otsuseltel ei suudetagi saavutada -tuleb leida kompromisse. Samas kas EL peakski püsima vaid kompromisside najal?
Ühtlustades riikide majandus -ja poliitikasüsteemi,saaks kindlasti edaspidi üksmeelsematele arvamustele ning vaadetele,kuid kas see lahendaks siiski riikidevahelised erimeelsused,kahtlen..
See perenäide on jäänud natukene segaseks. Ma ei mõtle sellega seda, et kõik on nii mustvalge, ma ei mõtle sellega isegi seda, et need suurriigid saavad läbi. See näide on mõeldud selleks, et tuleb teha kompromisse. Ei ole mõtet tormata kuskile, kui meil on endal veel palju riikide integratsioonist tingitud probleeme.
Euroopa on energianäljas ja selleks, et suurimaks jõuks maakeral saada peaksime liidu Venemaaga sõlmima. Milleks on vaja olla suurim jõud? Ei olegi, tähtis on jätkusuutlikus, selle savutamiseks aga ei ole tarvis maailmamajndust juhtida.
Pooldan samuti Aafrika toetamist. Mitte lihtsalt raha annetamist, pigem investeerimist. Aafrikast oleks võimalik luua Euroopale vajalik odava tööjõuturg, midagi vasallriigi sarnast. EL ettevõtete tootmine tuleks Aafrikasse üle viia ning kasum jääks suguseltsi. Ps pole kindel, kui palju see Aafrikat aitaks (tulevad uued töökohad), aga EL kindlasti.
Tõeline maailmapoliitiline jõud saaks Euroopast siis, kui ühtlustada liikmesriikide välis- ning majanduspoliitikad. Aga siis võiks liidu juba ümber nimetada... Näiteks Euroopa Ühendriikideks. Aga igatahes, kui Euroopa Liidu sisetülid suudetaks lahendada ning reageeritaks poliitilistele muutustele ühtsemalt, oleks EL maailmas veel arvestatav poliitiline jõud.
Post a Comment