
13.12.2007 allkirjastasid EL liidrid Lissabonis pidulikult Euroopa Liidu reformilepingu, millele Eesti poolt kirjutasid alla peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet. Euroopa Liidu aluseid reformiv leping kannab Lissaboni lepingu nime. Leping töötati välja Euroopa põhiseaduse lepingu baasil.
Ansipi sõnul muutub otsusetegemine Euroopa Liidus lihtsamaks ja kiiremaks ning pikeneb nende valdkondade nimekiri, kus otsused tehakse ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamusega. Lisaks muudab see tõhusamaks ka Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika toimimise.
Urmas Paeti sõnul võimaldab Lissaboni leping esmajoones suurendada Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tegevuse tõhusust. Lissaboni lepinguga saab Euroopa Liidu aluslepingutega võrdse õigusmõju ka põhiõiguste harta, et kõigi ELi kodanike õigused ja vabadused oleksid täiel määral kaitstud. Lepe sialdab ka solidaarsusklauslit, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud andma abi kõigi enda käsutuses olevate vahenditega teisele liikmesmaale, kes langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, teda tabab terrorirünnak, juhtub loodusõnnetus või inimtegevusest põhjustatud õnnetus. Ka pärast Lissaboni leppe jõustumist jääb Euroopa Liit riikide liiduks ega muutu liitriigiks.
Antud leping on ka paksu pahameelt tekitanud ja toonud meeleavaldajad tänavatele, kuna arvatakse, et tehtavad reformid muudavad EL riigiks.
Reformierakondlane Gräzin samuti ei poolda Lissaboni lepingut, aga teistel põjustel, kui põhiseaduseleppe korral. Siis ähvardas põhiseadusleping Gräzini arvates tõesti rahvusriik. Nüüd aga on hirm vastupidine. «Tänane Euroopa Parlamendi tugevdamine tähendab seda, et meie osa Euroopa asjade otsustamisel oluliselt väheneb. Järelikult struktuurne viga on see, et see praegune paber annab võimu sinna, kus meil on kuus saadikut Saksamaa 90 vastu,» ütles ta ning lisas, et see on Eestile ohtlik ja sellisel kujul vastuvõetamatu.
Dokument hakkab kehtima 2009. aasta 1. jaanuaril, juhul kui sellega on nõustunud kõik 27 liikmesriiki ning andnud oma ratifitseerimiskirjad hoiule Itaalia valitsusele.
33 comments:
Niikuinii mõni liikmesriik kasutab oma vetõigust ning siis on see jälle olnud üks suur samm tagasi.
Gräzin'i väljaöeldu Lissaboni lepingu kohta on tõesti mõtlema panev.
Mina olen selle lepingu poolt.Sest tulebki rohkem üksteist siduda sest kõik koos on Euroopa Liit tugevam.Päris üheks riigiks ei ole mõtet saada.
Olen täielikult selle poolt.
Mida rohkem EL kokku hoiab seda parem, aga Gräzini jutt, et mis mei 6 saksamaa 90 vastu, ei meeldi mulle, kuna meie 6. on sama suur õigus kui saksamaa 90. saadikul.
Ma pooldan seda täielikult,kuna see tuleb kasuks Eroopa Liidule
Vihastas välja mind Gräzini jutt ,sest meil samad sõnaõigused kui neil ja nad ei tohiks olla üleolevad. Leping on vastuvõetav.
Mina olen Lissaboni lepingu poolt , mis see ikka halba teeks. Pigem ikka head meie riigile nii majanuslikult poolt kui ka muudest asjasdest;
Isiklikult ma pooldan seda ,kuna see tuleb kasuks Eroopa Liidule.
ma olen lepingu poolt, aga leian et ka Gräzini jutus oli natuke tõde.
Minul ei ole selle lepingu vastu midagi ja võtan hea meelega selle vastu .
Igal lepingul on head küljed ja halvad küljed. Praegu sellest tekstis ei ole minu arvates piisavalt infot, et üheselt otsustada, kas see leping on kasulik või mitte.
mina olen selle lepingu poolt! Kuna tean, et see tõhustab meie arengut ka! Peame mõtlema tulevikule rohkem kui olevikule! See ainult loeb!!
Olen poolt.
Mina olen selle lepingu poolt, sest tuleb üksteisega sidemeid luua, sest ainult siis on saab EL tugevamaks.
ma olen selle lepingu poolt kuna kui me üksteist ei seo, siis ei õpi me ka üksteist tunda.
Lepingu sõlmimine tooks kindlasti ka meile palju juurde ja seega olen selle poolt.
Ehk vajaks see kõik teiskordset ülevaatamist. Üldjoontes olen ma selle poolt, kuid igal asjal on head ja vead. Tundub, et vigasid väga ei öelda. Gräzini öeldu paneb mõtlema.
Mina olen ka lepingu poolt, sest see aitab siduda euroopat üheks, ja euroopa muutub tugevamaks.
minu arvates olen ma poolt.Sest ...
Mina olen Lissaboni lepingu poolt, kuna see aitab kaasa ka meie arengule.
kui kõik on võrdsed siis on tore
Kuna see tuleb kasuks Euroopa Liidule, tuleb see ka kasuks meile, seega pooldan seda.
No. paljud inimesed protesteerivad, tõsi. Aga kui palju nad ise tegelikult asjast teavad, ja kas nad üldse teavad, mille vastu nad on.
Igal asjal on jah head küljes ja halvad küljed. kunagi pole kõik hea. Aga mina olen vist selle poolt.
Pean ausalt tunnistama, et jätab külmaks. Alguses oli EL vahva ja tore, aga nüüdseks on kogu see riikide omavaheline kemplemine ja valitsev "Teen-seda-mis-endale-kasulik" mentaliteet ja suutmatus ühist välispoliitikat ajada nii üle visanud juba. Ausalt öeldes ei usu ma enne, et see leping on läbi läinud, kui Iirimaa selle ratifitseerib (veebruaris käisin Iirimaal, seal olid Lissaboni lepingu vastu päris vahvad meeleavaldused)
Ma kaldun arvama, et alguses tuleks leida kompromissid välispoliitilistes küsimustes ja alles siis ELi reformima hakata.
Lissaboni leping tuleb kindlasti Eestile kasuks.Eks sellel lepingul ole ka oma halvad pooled.
Ma arvan, et Lissaboni leping on kindlasti üsna kasulik leping. Ma arvan, et on hea, kui EL on tugevam ja ühtsem. Üksik riik on ikka nõrgem. Mina olen selle lepingu poolt.
Mul pole selle lepingu vastu midagi.
Olen nõus selle lepinguga, kuna üksinda ei saaks Eesti hakkama ning sellest keeldumine tooks juurde ainult konflikte. Arvan, et arvestatakse kõikide huve, isegi kui meie saadikud on vähemuses.
Lissaboni lepingu kehtestamine jätab meile vähem valikuvõimalusi ja kaasarääkimisvõimu ELis. Samas oli täielikult üksmeelse otsuse kujunemine ülimalt ajakulukas ning mingil määral on see asi nüüd kiirem ja efektiivsem.
Igal lepingul on halbu külgi. Kuid kui Lissaboni leping meile pigem kasu kui kahju toob, siis oleks selle vastuvõtmine kindlasti vajalik.
Arvan, et Andrus Ansipi poolt allkirjastatud reformileping polnud sugugi vale tegu. Lissaboni leping annab eeliseid meie riigile.
Post a Comment