Euroopa Komisjoni täna avaldatud uuest ulatuslikust uuringust selgub, et Euroopa sotsiaalne mudel on elujõulisem kui kunagi varem, kuid vajab ajakohastamist, et suuta edukalt toime tulla üleilmastumisega seotud väljakutsetega.
Hiljutine Eurobaromeetri arvamusküsitlus osutas, et peaaegu pooled eurooplastest tunnetavad üleilmastumist kui ohtu oma riigi töökohtadele ja ettevõtjatele. Kuid uus uuring „Kas Euroopa sotsiaalsüsteem on üleilmastumiseks valmis” osutab, et need hirmud on paljuski põhjendamatud. Mitmetes Põhja-Euroopa edukama majandusega riikides, kus on kõrged tööhõive näitajad ja sissetulek jaotub võrdsemalt kui mujal maailmas, on ka avaliku sektori tegevus ulatuslik ja tõhus.
Samuti ei ole uuringu kohaselt mingeid tõendeid selle kohta, et üleilmastumisega kaasneb sotsiaalse kindlustatuse vähenemine. Viimase kahekümne aasta jooksul on Euroopa Liidus sotsiaalkindlustusega seotud kulude osatähtsus SKTst olnud märkimisväärselt stabiilne, püsides alates 1990. aastate algusest 30% piires. Andmed osutavad jätkuvatele edusammudele ka sellistes laialdast toetust leidnud sotsiaalvaldkondades nagu sugudevahelise võrdsuse suurendamine palkade maksmisel ja tööhõivepoliitikas, isegi kui erinevused on siiski märkimisväärsed. See viitab asjaolule, et mitte sotsiaalse reguleerimise ulatus vaid see, kuidas seda rakendatakse, tagab edu konkurentsi vallas.
Uuringust selgub samuti, et üleilmastumisega kaasnevate võimaluste kõige paremaks kasutamiseks peab EL kaasajastama sotsiaalpoliitikat ja investeerima inimressurssi. Selleks peab EL vastu võtma mitmeid meetmeid, eelkõige: tagama majanduse konkurentsivõime, investeerides tulevikuvaldkondadesse ning kohandudes kliimamuutustega seotud nõuete, elanikkonna vananemise ja uute konkurentsiallikatega; suurendama paindlikkust, tunnistades, et üleilmastumine eeldab muutusi majandus- ja sotsiaalvaldkonnas ning et sellega kaasnevad kulud, mis omakorda eeldavad ressursside ümberpaigutamist; edendama sotsiaalmajanduslikku haldust, et muutustele kaasa aidata ELi ja liikmesriikide ühise tegutsemise kaudu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
28 comments:
Globaliseerumine on siis hoopis meie sõber tagataskus :D
Minu arvates ei ole üleilmastumine mingi probleem ja sellega seoses ei pea mitte midagi karta.Tuleb teha siis need vajalikud ümberkorraldused ja liikuda edasi.
On vaja korraldada ümber asju , mis aitavad edasi minna.
Euroopa ei tohiks kaasneda selle peale suruva masskultuuriga.
Üleilmastumine pole mingi probleem
üleilmastumine ei ole tegelikult mingi suur probleem...paar asja on vaja lihtsalt ümber korraldada ja see võib muutuda väga suureks eeliseks kõigile.
Muidugi saab, sest see on ikkagi ju väga tugev liit maailmas ja usun,et saab sellegas hakkab ja mõjub kõigile hästi!
mingil määral mina küll kardan üleilmastumist kuna kui paljud eestlased läheks laia maailma on oht et meie rahvus sureb välja
Üleilmastumine pole probleem niikaua, kuni säilib ka riiklik eripära. Muiduu jääb mulje nagu oleks käsil taas Nõukogude Liidu poliitika, kus üritati luua ühtne rahvas.
Mingil määral võime küll üleilmastumist karta, sest eestlased on väike rahvas ja me võime välja sureda selles suures maailmas.
Linnastumise probleemideks on ainult saastatus ja looduse tasa hävinemine. Muu on aga tavaliselt postiivne ja suure osakaaluga.
Minu arust ülelinnastumine ei ole suur probleem praegu, aga hiljem, kui eestlased kaovad kusagil üle maailma peal ära, siis meie rahvusest ei pruugi midagi alles jääda.
Ülemaailmastumist siiski mina ei tahaks, kuna iga rahvus ja riik peaks säilitama oma eripära.
ülemastumine tundub küll tore aga ma leian, et igal rahaval peaks säilima oma eripära ja kui me sulame teistega kokku kaotame Eesti eripära.
Ma loodan ,et eestlased ei võtta üleilmastumist liiga tõsiselt ja jäävad enamusjaolt ikka Eestisse.
Üleilmastumine võib olla eesti rahvale ohtlik. Eesti peab säilitama oma eripära, siis on kõik korras.
Ma arvan, et see on jah hea. Kuid tuleb ka jälgida,et see ei muutu lihtsalt inimeste ahnuseks ja see ei muutu selliseks nagu oli Nõukogude Liiduks. Olen teistega nõus.
Eesti säilitab oma eripära siis, kui Eesti iive hakkab tõusma. Nii et...:)
Kuid ma arvan, et üleilmastumine on ikkagi probleem, kuna näiteks Aafrikas napib praegugi ju vajalikke ressursse. Aga lapsi on seal küllaga ja iive on stabiilne. seega teatud kohtades on üleilmastumine ikkagi suur probleem.
Ma ei usu,et üleilmastumine Eestile erilist kahju tooks.
Eestile ei pea see probleemiks olema, kui suudame seda ohjata. kui ohjad käest lasta, võib see muutuda probleemiks.
Nõustun paljude arvamustega, et see ei oleks probleemiks Eestile ning peaksime siiski tegema muutused ning edasi arenema.
Loodame et riik suudab hoida ilusti rahvast koos ilma..NSVl poliitikata.
Üleilmastumine...hmmm.
Euroopa, kus on palju riike, mis on negatiivse iibega. Samas Aafrika ja Aasia upub rahvamassidesse. Kui kõik asiaadid ja aafriklased rändaksid euroopasse, siis mis jääks alles eurooplastest kui ühtsest rassist ja euroopa eripärast?
Üleilmastumine võib osutuda probleemiks väikeriikides, sh. ka Eestis, kus rahvaarv on väike ning keele ja kultuuri säilimine kahtlane, kui laiast maailmast siia rahvast voolama hakkab.
Mujal ma globaliseerumises probleemi ei näe - mõni aafriklane või aasialane saab normaalsetesse tingimustesse elama tulla.
Üleilmastumine võib tõesti olla Eesti ja teiste väikeriikide jaoks suur probleem. Siski peaks iga riik püüdma säilitada oma eripära.
Üleilmastumine võib tulevikus saada Eestile saatuslikuks kuid kes seda teab, kui ei mõelda olukorda parandada.
Post a Comment