Väike kokkuvõte EL-ga seotud uudistest.

Konkursiteade Euroopa Kevadpäeva kohta saabus meile natukene hilja ning nii jäid mõned Euroopa Liiduga seotud uudised kajastamata. Siin ma püüan teha väikese kokkuvõtte, mis mulle on alates 26. märtsist silma jäänud. Kasutatud on peamise allikana Postimeest.

Märten Ross: euro kasutuselevõtt Eestis enne 2011. aastat on ebareaalne.

Eesti Panga asepresident Märten Ross andis raamatupidajate maksukonverentsil esinedes ülevaate eurole ülemineku hetkeseisust ning selgitas inflatsiooni põhjuseid ja olemust – inflatsioonikriteeriumi mittetäitmine on Eesti peamine probleem euro kasutuselevõtmisel. Märten Ross rääkis, et Eesti üleminekut eurole tuleb käsitleda kui Eestile loomulikku arengut, sest Eesti on Euroopa Liidu liige ning meie majanduspoliitika põhialused on euroala omadega väga sarnased. «Fikseeritud kursi kaudu oleme majanduslikus mõttes olnud euroala liikmed juba pea 16 aastat,» ütles Ross. «Eesti ainsaks takistuseks euroalaga liitumisel on liiga kõrge inflatsioonitase. Tänu fikseeritud kursile on meie kaupade hinnad küll kontrolli all, kuid peamine inflatsiooni mõjutaja on olnud kiire palgakasv, mis on kergitanud eeskätt teenuste hindu. Meie suhteliselt kõrgem inflatsioonitase peegeldab seega Eesti järelejõudmist arenenud riikidele,» selgitas Märten Ross.

Ma mäletan mõningaid valimislubadusi, kus ka anti mõista, et euro tuleb väga-väga varsti. Analüütikud ütlesid, et ei ja nii on ka jäänud. Inflatsioonikriteeriumi täitmine saab meil hetkeseisu vaadates päris raske olema.

Eesti ja Prantsumaa kaaluvad viisaesinduslepingute sõlmimist

Välisministeeriumi kantsler Matti Maasikas ja Prantsusmaa välisministeeriumi kantsler Gerard Errera leidsid tänasel kohtumisel (27.märts) Pariisis, et kahepoolseid suhteid aitaks süvendada viisaesinduslepingute sõlmimine. Kantsler Maasikas ja välisministeeriumi ELi küsimuste asekantsler Kaja Tael arutasid kohtumisel Erreraga ka järgmisel nädalal Bukarestis toimuvat NATO tippkohtumist ja energiapoliitikaga seonduvat. NATO laienemist arutades kinnitas Maasikas, et Eesti toetab Horvaatiale, Makedooniale ja Albaaniale liitumiskutse esitamist Bukaresti tippkohtumisel eeldusel, et kandidaatriigid jätkavad vajalikke reforme ning NATO liitumisettevalmistusi.

Mida rohkem sidemeid meil on, seda parem. Oma mineviku tõttu on Eesti välispoliitikale loomulik, et toetatakse teiste maade vastuvõttu NATO-sse.

Lennujaamadest kaovad passitõkked

Dokumendikontrollita reisimise võimalus Schengeni tsoonis laieneb 30.märtsist ka Eesti lennujaamadele, mis tähendab, et teel lennukisse jääb ära passi näitamise etapp. Maapiiril saab juba detsembri lõpust ületada lõunapiiri ja kõiki järgnevaid piire läänes Atlandi ookeanini ning lõunas Ungari–Rumeenia piirini dokumente näitamata, täpselt nagu sõidaks Pärnust Rakverre. Sama kehtib merepiiri kohta.

Mugavam on kindlasti. Julgeolekuseisukoht jääb mind närima, aga las sellega tegelevad spetsialistid.

Järjekordsed rahatoetused

Täna (28.märts) avab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna regionaalarengu programmi, mille kaudu saab Eesti regionaalarengu toetuseks 53,2 miljonit krooni. Toetusprogrammi põhirahastajaks on Norra, toetust eraldavad ka Island ja Liechtenstein. Programm kestab aastatel 2008–2011. Toetuse koordineerimise eest vastutab siseministeerium, toetust vahendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Toetuse eesmärkideks on tugevdada avaliku sektori haldusvõimekust ning arendada piirkondlikku koostööd ja majanduskeskkonda. Toetatakse näiteks avalike teenuste arendamiseks vajalike ettevalmistustööde läbiviimist, maavalitsuste, omavalitsuste ja nende liitude haldusvõimekuse parandamisele suunatud koolitusi ning kogemuste vahetust Eesti ja teiste Euroopa riikide omavalitsuste vahel.

Peaks vaatama, et see raha õigesse kohta läheb ka. Avalike teenuste arendamiseks vajalikud ettevalmistustööd – mulle tundub see tipake lai mõiste, pigem näib, et raha võib mingi hetk lihtsalt otsa saada, ilma et midagi kasulikku oleks nende toetuste eest Eestis tehtud. Siiski tuleb loota parimat.

Lennart Meri pühendusüritus

Tänasel (28.märts) Lennart Meri mälestuskonverentsil kogunevad poliitikud ja analüütikud arutama, mis saab Venemaast, kuidas arenevad Euroopa Liidu ja USA suhted ning kuhumaani tuleks NATOt laiendada. President Lennart Meri nimelise konverentsi teemaks on sel aastal «tabamata Euroopa» ning peamist tähelepanu pööratakse küsimusele, kui ohtlikud on liberaalsetele demokraatlikele riikidele autoritaarsed kapitalistlikud riigid. Tallinnas terve nädalavahetuse kestval konverentsil arutavad sel teemal teiste seas näiteks Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Eesti president Toomas Hendrik Ilves, peagi ameti loovutava Venemaa riigipea Vladimir Putini majandusnõunik Andrei Illarionov ning ajakirja Economist Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas.

Järelkaja on selline, et konverents oli igati edukas. Hea, et sellise traditsiooniga algust tehti. Eesti rahvusvaheline maine saab väikesed plusspunktid.

Eesti loodab partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel

Välisminister Urmas Paedi sõnul peab Eesti õigeks uue partnerlus-ja koostöölepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Välisminister Urmas Paet osaleb Sloveenias Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel, kus reedel arutati Euroopa Liidu ja Venemaa suhete edasisi arenguid, teatas välisministeerium. Oma sõnavõtus rõhutas välisminister uue Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerlus-ja koostööleppe sõlmimise vajalikkust ning avaldas lootust, et Euroopa Liit võtab lähitulevikus vastu mandaadi läbirääkimiste osas uue leppe sõlmimiseks Venemaaga. Praegune Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus-ja koostööleping sõlmiti 1997. aastal 10 aastaks. Kuna pooled on kokku leppinud, et uue lepingu jõustumiseni pikeneb olemasolev leping iga aasta 1. detsembril automaatselt 1 aasta võrra, siis kehtib leping käesoleva aasta 1. detsembrini.

Energiat on meile vaja ning Venemaa näib tipake stabiilsem, kui islamiregioon. Ainult tuleb (minu arvates) Venemaaga käituda kindlakäelisemalt, mitte lasta Venemaal ajada kogu aeg oma “jõupoliitikat”.

Erimeelsused NATO laienemise osas lõhestavad ELi välispoliitikat

Vaidlused Gruusia ja Ukraina võimaliku kutsumise üle NATO liikmelisuse tegevusplaaniga (MAP) liitumiseks võivad ohustada Euroopa Liidu ühtset seisukohta Venemaaga partnerlusleppe sõlmimisel. Seni on oma vastuseisu Ukrainale ja Gruusiale kutse esitamiseks liikmelisuse programmiga liitumiseks ELi suurriikidest kõige häälekamalt väljendanud Saksamaa, kirjutas EU observer. Euroliidu juhid loodavad aga, et NATO laienemisega seotud erimeelsused suudetakse lahendada hiljemalt juunikuiseks ELi-Venemaa tippkohtumiseks, mil arutlusele tuleb muu hulgas ka uue partnerlusleppe sõlmimine.

Saksamaa vastuseis on tingitud riigi lähenemisest Venemaale? Mina pooldan kahe käega nende riikide kutsumist NATO-sse, sest muidu hakkaksid Gruusia ja Ukraina lähenema Venemaale, mis ei oleks Euroopale just eriti hea variant.

Kelam: NATO Bukaresti tippkohtumine peab saatma uutele taotlejaile positiivse signaali

Europarlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam kritiseeris komisjoni esimehe Karl von Wogau ettepanekut võtta NATO edasise laienemise suhtes hetkel reserveeritud hoiak. Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjon arutas täna (1.aprill) erakorralise päevakorrapunktina NATO edasise laienemise perspektiive, vahendas Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni pressiesindaja Kaja Sõrg. Komisjoni esimees Wogau viitas vajadusele tagada NATO laienemisele esmalt liikmesriikide avaliku arvamuse toetus ning samuti võimalusele saavutada Venemaaga kõnealustes küsimustes pakettlahendus. Tunne Kelam väljendas oma tugevat «reservatsiooni» reserveeritud hoiaku suhtes. «Meie esmane ülesanne on lähtuda oma põhimõtetest ja väärtustest,» ütles ta.

Olgem ausad, sellega näidatakse Venemaale, et Euroopa Liit pole piisavalt tugev, et talitleda vastupidiselt sellele, mida soovib meie suur naaber. Nõusutun täielikult Kelami seisukohtadega.

Eesti pole viiele rikkaimale riigile ikka lähemale jõudnud

Eesti pole viimase aastaga viiele Euroopa rikkamale riigile grammikestki lähemale jõudnud – jõukuse edetabelis oleme endiselt 23. kohal. Eurostati kogutud esialgsete andmete kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) eelmisel aastal ühe inimese kohta küll 1800 euro ehk pisut enam kui 28 000 krooni võrra, kuid ka teised riigid pole maganud.31 riigi võrdluses jääb Eesti viienda koha hõivanud Taanist maha pisut enam kui 30 000 euroga inimese kohta. Esikohal platseeruva Luksemburgi SKT oli aga mullu ühe elaniku kohta 77 300 eurot ehk enam kui 65 000 eurot Eestist rohkem.

Me ei jõua sinna nii pea ja ma üldse kahtlen, kas see on üldse kunagi võimalik. Väikeste EL riikide SKT-d on minu arvates Eesti käeulatusest vähemalt hetkeperspektiivis küll väljas.

Martin Kala arutlus selle ümber, kas eestlast ei huvita Euroopas toimuv

Hiljuti Euroopa Parlamendi kohta avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgus, et 54 protsenti Eesti elanikest ei ole hiljuti lugenud ajakirjandusest, näinud internetist ega kuulnud raadiost või televisioonist infot Euroopa Parlamendi kohta. 74 protsenti oli «halvasti informeeritud» saadikute tegevuse kohta ning ülekaalukad 82 protsenti küsitletuist ei osanud isegi kosta, mis aastal (!) toimuvad järgmised Euroopa valimised. Paradoksaalne, et ometi leidis julgelt üle poole eestlastest, et euroinstitutsioonidest peaks nende arvates kõige suurem otsustusõigus olema nimelt rahvamandaadiga saadikutel. Mure põhjusi võib välja tuua mitmeid. Esiteks, et Euroopast lihtsalt kirjutatakse vähe. Nõnda palju on juba lugeda argimurede kohta ja kui jääbki üle hetk kohvipausiks, pöörab eestlane ilmselt lehekülje Paris Hiltonile («Tal on 17 paljunemishullu koera») ja Liis Lassile, et suvalise müraga oma mõtteid mujale peletada, või siis loeb pigem meeliköitvamatest USA presidendikampaania vaidlustest ning üleilmsest majanduskriisist kui Euroopast. Täisartikkle asub siin.

Ega Postimehe välispoliitika osa pole tõesti eriti suur. Euroopa teemat tuleks vanemate inimeste seas promoda küll rohkem. Ega ka minul erilist aimu pole sellest võimutäiusest, mis Euroopa Komisjonil ja Parlamendil on ning mis mõju on üldse nendel arvukatel resolutsioonidel ning otsustel seal.

Parlamendikomisjonid: vajame energiajulgeolekukeskust

Balti riikide kaitsekomisjonid kutsuvad üles arutama Balti riikide piirkonna energiajulgeolekukeskuse rajamist, mis aitaks tegeleda energiajulgeoleku probleemidega.Samuti rõhutavad nad vajadust Balti riikide piirkonna integreerimiseks Euroopa energiasüsteemi. Samuti märgivad komisjonid oma 2. aprilli avalduses, et NATO peaks säilitama avatud uste poliitika, mis võimaldab alliansiga ühineda demokraatlikel riikidel ning toetavad Ukraina ja Gruusia püüdlusi liikmelisuse tegevuskavaga liitumiseks Bukaresti tippkohtumisel. Komisjonid rõhutavad ka, et NATO peab jääma tõhusaks kollektiivse kaitse alliansiks ning Euro-Atlandi julgeolekualase dialoogi tähtsaimaks toimumiskohaks.

Energiaküsimusest sõltub liidu iseseisvus. Ühise energiavõrguga oleks suur samm selle suunas kindlasti astutud. Eesti võiks tuulikute pargi rajada Hiiumaa külje alla. Tuule puhudes saaks ülejääva energia Rootsi transportida ning kui tuult poleks, ostaks rootslaste hüdroenergiat.

Horvaatia loodab ELi pääseda aastal 2010

Euroopa Liidu laienemisvolinikuga kohtunud Horvaatia välisminister Gordan Jandrokovici sõnul loodab tema kodumaa 28. euroliidu liikmeks saada ülejärgmisel aastal. Jandrokovic teatas pärast kohtumist volinik Olli Rehniga, et loodab juunis seitsme uue laienemispeatüki avamist. Kokku on neid 35, millest siis jääks avamata veel tosinkond, teatas EU Business. Rehn pani Zagrebile südamele, et liikmeks saamiseks on eelkõige vaja parandada avaliku halduse, kohtuvõimu ja korruptsioonivastase võitluse tööd. Probleeme ilmnevat ka konkurentsipoliitikas ning riigihangete korraldamisel.

Ei oska tõesti õelda, kui reaalne see on. Kohtuvõimu ümberkorraldmine on ülesanne, mida on minu arvamuse kohaselt raske kahe aastaga täiuslikult täide viia.

Riigikogus moodustati Eesti-Belgia parlamendirühm

Täna moodustati Riigikogus Eesti-Belgia parlamendirühm, mille juhiks on Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Andres Herkel. «Me oleme harjunud nägema Brüsselis Euroopa Liitu, aga peaksime rohkem tähele panema Belgiat, kes on meie väga hea partner,» ütles Andres Herkel riigikogu pressitalituse vahendusel. Belgia parlamendirühma kuuluvad Maret Merisaar, Ivi Eenmaa, Aadu Must, Aivar Riisalu, Mark Soosaar ja Margus Tsahkna. Käesoleva aasta juunis on oodata Eestisse ametlikule visiidile Belgia kuningat Albert II.

Minule sellega seoses eriti positiivseid emotsioone ei tulnud silme ette. Pigem tekkis küsimus, kas nii saavad riigikogu liikmed juurde lisatasu komisjoni kuulumise eest? Kas nüüd tuleb varsti veel 25 parlemendirühma?

ELi tee-ehitusi ohustab 600-miljardiline kallinemine

Euroopa 30 kõige olulisemat transpordiprojekti võivad minna juhtimisvigade tõttu palju kallimaks kui esialgu ennustatud, küsimuse all on, kuidas suudavad mõned rahahädas siplevad valitsused need ellu viia. Nigela juhtimise, planeerimisraskuste, projektide muutmise, kohtuasjade ja finantseerimisraskuste tõttu võivad Euroopa transpordiprojektid kallineda 40 miljardi euro võrra (626 miljardit Eesti krooni), ütleb PricewaterhouseCoopers (PwC) Euroopa Parlamendi tellimusel tehtud hinnangus.

Ma olen kogu aeg mõelnud, kui efektiivselt neid eurorahasid lõpuks ära kasutatakse. See on suure ohhooga alganud projekti mõõn. Pealegi peaks meie käesoleva “peak oili” tingimustest rohkem rõhku minu arvates panema rongiliiklusele, üritades muuta seda üleeuroopaliseks.

ELi reformileppe vastased avaldasid Toompeal meelt

Euroopa Liidu (EL) reformileppe vastased avaldasid täna Tallinnas Toompeal leppe vastu meelt ajal, mil riigikogu arutas Lissaboni lepingu ratifitseerimist. Meelavalduse korraldaja Argo Loo ütles, et piketil osales kokku 16 inimest, kelle meelest võiks Eesti olla riik, mitte liiduvabariik. Meeleavaldajad nimetavad Lissaboni leppe ratifitseerimist riigipöördeks, kuna nende hinnangul muudetakse EL reformileppe toel riigiks.

Minu arvates on see väga hea! Ise ma küll pooldan Lissaboni lepingu ratifitseerimist, aga kriitika on alati teretulnud, sest miski pole kunagi ideaalne. Loodame ainult, et need protestivad inimesed suutsid anda ka konstruktiivset kriitkat ning on ka keegi olemas, kes seda kuulda võtab.