Alla on minu uus klassiõde keskkoolis. Tema laitmatu eesti keele tõttu ei osanudki ma algul arvata, et ta on tegelikult vene rahvusest. Ainult perekonnanimi Dudina reetis natukene võõramaa päritolu.
Alla on sündinud Eestis, siin maal on tükk aega elanud ka tema vanemad. Oma esivanemate suhtes pole tüdruk täpselt kindel, ta teab, et tema vanavanaema sündis kuskil väga kaugel idas. Pärast vanaema sündimist ja tema paariaastaseks saamist kolisid nad Eestisse ning jäidki siia.
Kodukeel on Allal vene keel, aga ta pandi juba varakult Eesti lasteaeda, vanemate arvates oli eesti keele oskus väga oluline. Suhtlemise käigus omandas ta keele päris ruttu ära ning tagantjärele vaadates on kakskeelne keskkond aidanud teda ka palju koolis - võõrkeelte õppimine on hoopis kergem, kuna tugev aluspõhi on all. Eesti keel on tema sõnul päris keeruline, seal on 14 käänet, aga suhtlemise käigus saab Alla arvates keele kõige paremini omandatud. Muidugi on eelisseisukorras need, kes alustavad sellega võimalikult vara, sest hiljem on alati raske midagi uut omandada. Alla on natukene kurb selle pärast, et ta võeti küll lasteaias täiesti omaks keeleoskuse paranedes, kuid eelarvamused tema rahvuse pärast säilisid ning ega need pole ikka kusagile kadunud. Ka praegu suhtutakse temasse natukene eelarvamusega, kui saadakse teada, et ta on vene juurtega. Allale ei meeldi see, et inimesi klassifitseeritakse tihti rahvuse järgi, sest inimesed on erinevad. Kui venelasi telekas näeme, siis on nad kõik kuidagi väga negatiivsed, positiivset poolt väga ei näidata.
Minu klassiõde ei oska öelda, mis kohal on tema tulevikus Eesti, aga ta teab, et ei taha Venemaale minna. Imelik on see, et Alla on Venemaal käinud ainult ühe korra- klassiga ekskursioonil Sankt-Peterburis, aga ta tunnistab ka, et ega väga palju sugulasi tal Venemaal ei ole. Sõpradest rääkides peab mainima, et Allal on Eesti rahvusest sõpru palju rohkem, selle on tema arvates põhjustanud eestikeelses koolis käimine. Lapspõlvest on tal muidugi mitmeid vene rahvusest sõpru, aga nii imelik kui see ka ei tundu, suhtleb Alla nendega eesti keeles, sest peaaegu kõik nendest käivad eesti koolis. Perekonnast oskab ema Allal hästi riigikeelt, isast rääkides muigab tüdruk, et ta on natukene lootusetu oma keeleõpingutes, kuid saab hakkama.
Alla arvab, et mida rohkem keeli tead, seda parem. Tänu sellele on ta ka tolerantsem. Ta usub ka, et Eesti kultuur jääb püsima, aga on täheldanud seda, et noored räägivad väga palju slängi ning kasutavad tarbetult ingliskeelseid väljendeid. Eestimaal elavate venelaste tuleviku kohta meie maal ei oska Alla eriti midagi arvata, eestlased ei ole tema sõnul väga aldid venelasi vastu võtma. See võib tema arvates olla põhjustatud ajaloost, mille tagajärjel on eestlastesse vene rahvuse vastu kogunenud viha. Vene- keelse õppe muutmise kohta eestikeelseks on Alla kahevahel- mõneti oleks see vist vajalik, aga ometigi on tema meelest igal inimesel õigus oma emakeeles õppida. Eesti kultuuri mõjuala suurendamiseks venelaste seas ei pea me tema sõnul tegema midagi üle mõistuse - lihtsalt olema venelaste suhtes tolerantsemad ja võtma neid iseloomu, mitte rahvuse järgi. Alla on täheldanud, et tihti pärast rahvuse teadasaamist, kaob inimestel üldse huvi sinu kui isiksuse vastu - sõna Vene otsustab kõik. Aprillirahutuste kohta ei oska Alla väga midagi öelda, sõpradega on ta seda teemat ka püüdnud vältida.
Tüdruku suur unistus oleks minna Prantsusmaale, aga ta ei ole selle täitumises nii kindel, kuna üritab olla realistlik. Alla ütles, et ei tunne ennast ei eestlase ega venelasena. Aga eurooplasena tunneb ennast küll!
Alla on sündinud Eestis, siin maal on tükk aega elanud ka tema vanemad. Oma esivanemate suhtes pole tüdruk täpselt kindel, ta teab, et tema vanavanaema sündis kuskil väga kaugel idas. Pärast vanaema sündimist ja tema paariaastaseks saamist kolisid nad Eestisse ning jäidki siia.
Kodukeel on Allal vene keel, aga ta pandi juba varakult Eesti lasteaeda, vanemate arvates oli eesti keele oskus väga oluline. Suhtlemise käigus omandas ta keele päris ruttu ära ning tagantjärele vaadates on kakskeelne keskkond aidanud teda ka palju koolis - võõrkeelte õppimine on hoopis kergem, kuna tugev aluspõhi on all. Eesti keel on tema sõnul päris keeruline, seal on 14 käänet, aga suhtlemise käigus saab Alla arvates keele kõige paremini omandatud. Muidugi on eelisseisukorras need, kes alustavad sellega võimalikult vara, sest hiljem on alati raske midagi uut omandada. Alla on natukene kurb selle pärast, et ta võeti küll lasteaias täiesti omaks keeleoskuse paranedes, kuid eelarvamused tema rahvuse pärast säilisid ning ega need pole ikka kusagile kadunud. Ka praegu suhtutakse temasse natukene eelarvamusega, kui saadakse teada, et ta on vene juurtega. Allale ei meeldi see, et inimesi klassifitseeritakse tihti rahvuse järgi, sest inimesed on erinevad. Kui venelasi telekas näeme, siis on nad kõik kuidagi väga negatiivsed, positiivset poolt väga ei näidata.
Minu klassiõde ei oska öelda, mis kohal on tema tulevikus Eesti, aga ta teab, et ei taha Venemaale minna. Imelik on see, et Alla on Venemaal käinud ainult ühe korra- klassiga ekskursioonil Sankt-Peterburis, aga ta tunnistab ka, et ega väga palju sugulasi tal Venemaal ei ole. Sõpradest rääkides peab mainima, et Allal on Eesti rahvusest sõpru palju rohkem, selle on tema arvates põhjustanud eestikeelses koolis käimine. Lapspõlvest on tal muidugi mitmeid vene rahvusest sõpru, aga nii imelik kui see ka ei tundu, suhtleb Alla nendega eesti keeles, sest peaaegu kõik nendest käivad eesti koolis. Perekonnast oskab ema Allal hästi riigikeelt, isast rääkides muigab tüdruk, et ta on natukene lootusetu oma keeleõpingutes, kuid saab hakkama.
Alla arvab, et mida rohkem keeli tead, seda parem. Tänu sellele on ta ka tolerantsem. Ta usub ka, et Eesti kultuur jääb püsima, aga on täheldanud seda, et noored räägivad väga palju slängi ning kasutavad tarbetult ingliskeelseid väljendeid. Eestimaal elavate venelaste tuleviku kohta meie maal ei oska Alla eriti midagi arvata, eestlased ei ole tema sõnul väga aldid venelasi vastu võtma. See võib tema arvates olla põhjustatud ajaloost, mille tagajärjel on eestlastesse vene rahvuse vastu kogunenud viha. Vene- keelse õppe muutmise kohta eestikeelseks on Alla kahevahel- mõneti oleks see vist vajalik, aga ometigi on tema meelest igal inimesel õigus oma emakeeles õppida. Eesti kultuuri mõjuala suurendamiseks venelaste seas ei pea me tema sõnul tegema midagi üle mõistuse - lihtsalt olema venelaste suhtes tolerantsemad ja võtma neid iseloomu, mitte rahvuse järgi. Alla on täheldanud, et tihti pärast rahvuse teadasaamist, kaob inimestel üldse huvi sinu kui isiksuse vastu - sõna Vene otsustab kõik. Aprillirahutuste kohta ei oska Alla väga midagi öelda, sõpradega on ta seda teemat ka püüdnud vältida.
Tüdruku suur unistus oleks minna Prantsusmaale, aga ta ei ole selle täitumises nii kindel, kuna üritab olla realistlik. Alla ütles, et ei tunne ennast ei eestlase ega venelasena. Aga eurooplasena tunneb ennast küll!
16 comments:
Meie inimesed peaksidgi ennast eurooplastena tundma! Igastahes euroopa inimesena tundma ennast peab! Sest me oleme siiski eurooplased!:)
Muidigi me oleme eurooplased kõik kes on euroopas:D. aga jah ma tunnen ennast vahets peale solaariumit neegrina;). Minu arust peaksid eestis elaavd venelased tudnma ennast küll venelasena,aag need ke son pool venelased ja pool eestlased peaksid tundma ennats krantsina, nagu keorte kohta öeldakse
Minu arust peaksime ennast eurooplastena tundma kuna me oleme euroopa liidus (daaaaaaaaaaaaaaa):P.
jah seda olen ma juba ammu märganud et lasteaias õpitakse uus keel väha lihtsalt ära aga näiteks penionärid ei õpi isegi parima tahtmise juures eesti keelt ära. väga tore kui ka meie klassis oleks keegi nii multikultuurne
Me oleme eestlased kui ka eurooplased.
Iga eestlane peakski ennast tundma eurooplasena.
Loomulikult peaksime tundma ennast eurooplastena kuna me oleme ju Euroopa liidus
Eurooplased oleme me muidugi ja meil on õigused nagu igal teiselgi eurooplasel. Siiski ei tohi me unustada, et kõige enne oleme me eestlased.
Tunneb huvi eesti kultuuri vastu ja on rahul sellega, et elab eestis. Tunneb muret noorte eestlaste ees kes kasutavad palju ingliskeelseid slänge.Ta arvab et kui oskad palju võõrkeeli on see kasulik millega ma nõustun:D
Tore on see, et tüdruk on õppinud ära eesti keele kuna ta elab Eestis. Minu arust ongi see tähtis ja muidugi me oleme ka eurooplased, kuna me elame Euroopas.
Kõik, kes elavad euroopas peaksid tundma ennast eurooplastena aga eestlased peaksid ennast tundma ikka eestlastena ja venelased venelastena.
Kuna eestlased elavad euroopas siis me ilmselt tunnemegi ennast eurooplastena ja võiksime ning peaksimegi mitte nt. venelastena.
Kõik kes elavad Euroopas võivad tunda end eurooplastena kui tahavad.
Üldiselt on kohati tekstist raske aru saada, pisivigade tõttu.
Kui Alla ütles, et eestlased peaks olema venelaste suhtes tolerantsemad, siis seda on raske teostada, kuna eelarvamused püsivad. Alla ütles, et ta mõistab küll eestlaste suhtumist venelaste vastu, kuid jutust paistis siiski, et ta on pisut venemeelne. Samuti ei pea ma Allat nii eriliseks, kuna Eestis on temasuguseid inimesi ilmselt tuhandeid.
Kõik kes euroopas elavad peaksid tundma ennast eurooplastena ja see peakski nii olema-loogika. Kui venelane on kiindunud eestisse ja on omandanud keele ja kombed siis ta võib isegi eestlasena end tundja ja eurooplasena kui ta seda soovib ;D
Minu arvates ei suhtu ka venelased eestlastesse kuigi positiivselt ning võibolla ongi see põhjustanud ka eestlaste negatiivse suhtumise venelastesse, sest Eesti riik on siiski meie riik ja kuna siin elab palju probleeme tekitavaid ning peamiselt just noori venelasi, siis ongi kujunenud arvamus, et nad on nii võrd ennasttäis ega austa ja hoia meie riiki ja inimesed ei mõista miks ei võiks nad oma kodumaale tagasi minna, kui neile siin ei meeldi.
Väga hea artikkel, arvan et on õigus öelda, et eestlasted on kohati venelaste vastu. Leian, et vene rahvusest inimesi, kellel Eesti riigi ja eestlaste vastu midagi ei ole , ei peaks me halvasti või teistsugusena kohtlema.
Post a Comment